Ehituse ja arhitektuuri instituudi teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma liige ning teede ja liikluse teadus- ja katselaboratooriumi juhataja Kristjan Lill on pikaajalise kogemusega tunnustatud spetsialist. Lisaks vastutavale tööle akrediteeritud laboris on ta 2023/24. õppeaastal viinud juhendajana eduka lõpetamiseni neli üliõpilast. Tema õppeainetele on üliõpilased andnud väga kõrged hinnangud. „Laboritunnid ning nendele järgnevad laboriseminarid olid põnevad ning tore, et tudengid said peale laborit ka asfaldi proovikeha koju kaasa võtta“ ja „Õppejõud on vastutulelik ja meeldiv. Õppejõud valdab aine sisu väga hästi. Kiidan kindlasti ka ägedaid ja õpetlikke praktikume,“ kirjutavad tudengid.

Energiatehnoloogia instituudi vanemlektor Igor Krupenski on 2023/24. õppeaastal juhendanud kolme üliõpilase lõputööd, ta on mitme õppeaine vastutav ja õppetööd läbiviiv põhijõud. Üliõpilased toovad välja tema oskust muuta keeruliste teooriate omandamist väga kergeks ja lausa nauditavaks ja kiidavad ka isiksusena: „Parim õppejõud meie instituudis! Selgitab lihtsalt ja loogiliselt, julgustab küsima, toob praktilisi näiteid.“; „Väga tore ja asjalik õppejõud, kiitus! Oskab õpilasi haarata ja nendega suhelda.“

Materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor ja direktor ning programmijuht Maarja Grossberg-Kuusk paistab silma lõpmatu energiaga. Kõikide tema kohustuste ja ametite juures juhendas ta 2023/24. õppeaastal edukalt kolm üliõpilast ning viis läbi õppetööd seitsmes (!) õppeaines. Üliõpilaste tagasiside räägib ise enda eest: „Õppejõu põhjalikud teadmised ja süvenemine valdkonda on muljetavaldavad.“.

Keemia ja biotehnoloogia instituudi kaasprofessor Toomas Tamm on pälvinud üliõpilaste tunnustuse, kuna tema ained on hästi struktureeritud ning üles ehitatud loogiliselt ja selgelt; tema Moodle’i kursust tuuakse nii ülesehituse kui sisu kvaliteedi poolest eeskujuks teistele õppejõududele. Üliõpilased iseloomustavad teda kui äärmiselt korrektset õppejõudu, kelle puhul alati kõik vastab reeglitele, kuid samas ka väga vastutuleliku ja abivalmis õppejõuna. Tudengid tunnevad tema sügavat pühendust keemia mõistmisele ja õpetamisele, mis on ka paljusid tudengeid motiveerinud rohkem õpitavale pühenduma. Üliõpilased peavad äärmiselt kasulikuks ka tema õpijuhist „Kuidas "Keemia aluste" kursusel ellu jääda", mis kirjeldab õppimise metoodikaid. Kolleegina on Toomas lahkelt valmis jagama oma kogemusi nii õpetamise kui õpetamise korraldamise alal. Tema meetodid on kolleege sageli üllatanud oma efektiivsuse ja organiseeritusega. Toomas Tamm pälvib teaduskonna parima õppejõu tunnustuse juba teist korda. 

Eesti Mereakadeemia vanemlektor Harli Moosaar on alates 2010. aastast õpetanud Eesti Mereakadeemias olulisi laevamehaanika eriala õppeaineid. Harli on olnud aktiivne osaleja Eesti Mereakadeemia arendustegevustes, sealhulgas uue simulaatorikeskuse ja uute õppelaborite väljaarendamises. Harli on üliõpilaste ja kolleegide seas kõrgelt hinnatud ja tunnustatud; oma töös äärmiselt kohusetundlik ja nõudlik, olles sealjuures abivalmis ja arvestav ning alati valmis selgitama keerulisi teemasid. Oma iseloomult on ta väga vastutulev ja teistega arvestav. Oma pikaaegsest praktilisest kogemusest merel saadud suurepäraseid erialaseid teadmisi annab ta üliõpilastele meelsasti edasi. Harli Moosaar on koos teiste autoritega välja andnud ka mitu erialaõpikut.

Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi lektor Pavlo Illashenko on oma seitsmeaastase õppejõutöö ajal saanud ÕIS-i süsteemi kaudu tudengitelt järjepidevalt väga kõrgeid hinnanguid, mis peegeldab tema suurt pühendumust ja õpetamise tipptaset. Pavlo õppefilosoofia ühendab meisterlikult kahte lähenemist: tagada, et ükski tudeng ei jää maha, pakkudes tuge raskustes olevatele õppijatele, ning samas hoida õppe sisu kõrgeimal keerukuse ja ajakohasuse tasemel. Tema kursused on olnud huvipakkuvad ka välismaalastele, kursustel on osalenud ka tudengid EuroTeQi konsortsiumist. Pavlo keskendub oma kursustes praktilisele õppimisele, julgustades tudengeid töötama reaalse maailmaga seotud andmetega ning kasutama programmeerimisvahendeid nagu Python ja R; ta tutvustab tudengitele uusi tehisintellekti tehnoloogiaid, õpetades neid kriitiliselt ja eetiliselt rakendama. Toetudes oma 18-aastase kogemusega finantsturgudel ühendab Pavlo akadeemilise õppekava reaalse maailma ja praktiliste rakendustega, andes tudengitele hädavajalikke teadmisi õpitu rakendamiseks. Ta on ka nõutud lõputööde juhendajana ja aastate jooksul juhendanud tervelt 56 bakalaureuse- ja 8 magistritööd. 

Ärikorralduse instituudi vanemlektor Aive Pevkur on hinnatud oma entusiasmi, teadmiste ja kaasahaaravate loengute poolest. Ta suudab teemasid huvitavalt esitada, kaasates tudengeid aktiivselt aruteludesse ja julgustades neid oma mõtteid jagama; ta oskab esitada keerulisi küsimusi, mis panevad tudengeid süvitsi mõtlema ning tuua reaalse elu näiteid, et aidata õpitavaid teemasid paremini mõista. Tudengid hindavad kõrgelt ka Aive energiat ja suhtlemisoskust, ta on pidevalt valmis diskussioone juhtima, tudengeid julgustama ja nende arvamusi kuulama. Paljuski tuleneb õppejõu eduka õppetöö tagasiside tema oskusest loengud elavaks ja kaasahaaravaks muuta, vältides monolooge ja tekitades soodsa õhkkonna, kus kõik saavad osaleda. “Ülihuvitavad loengud, kus tahtsin iga hinna eest osaleda, kuna seminaril sai ka ise sõna sekka öelda ja veidi vaielda,“ saab lugeda tagasisidest. Aive suudab edukalt õppe- ja teadustööd ühendada ja teadustöö tulemusi ka õppetöösse tuua. Ta on suunatud pidevale arengule ning kirjutanud ka suurema mahuga teadusprojektitaotlusi, et leida uusi võimalusi. Aive eestvedamisel on üliõpilased saanud osaleda ka rahvusvahelisel Ethic Bowl konkursil. Aive ei karda muutusi, on valmis õppima, tehnilisi lahendusi katsetama, võtma sõna ka laiemalt ühiskonnas ning hankima uusi teadmisi rahvusvaheliste konverentside ja külastuste kaudu.

Tervisetehnoloogiate instituudi külalisõppejõud Julius Juurmaa on õppejõud, kes sisustab tudengite jaoks pool päeva vaid enda, tahvli ja markeriga. Teinekord võtab Julius tudengid enda "päris" tööle kaasa, tõmbab arstikitli selga ja näitab tudengitele elu ja seadmeid haiglas. Ta on nimelt Ida-Tallinna Keskhaigla radioloogiakeskuse juhataja. Julius võtab tudengeid ka enda juurde haiglasse praktikale, juhendab lõputöid, lööb kaasa programminõukoja töös ning teeb seda kõike suure rõõmu ja südamlikkusega.

Arvutisüsteemide instituudi lektor Andres Rähni on väga pika staažiga ning tudengite hulgas alati väga kõrgelt hinnatud õppejõud. Ta on jäägitult andunud oma tööle, olles oma eriala fanaatik ja suure praktilise kogemusega spetsialist. Andres on olnud aastaid aktiivne lõputööde juhendaja nii bakalaureuse- kui ka magistriastmel. Ta on alati abivalmis ja tudengite jaoks olemas. Andres Rähni õpetab erinevaid automaatikaalaseid õppeaineid nii IT kui ka inseneriteaduskonnas, toetades seeläbi aktiivselt erialadeülest ühist õppetegevust. Lisaks õppetööle on Andres rohkem kui 50-aastase traditsiooniga automaatika eriala vilistlaste iga-aastase kokkutuleku "Automaatikapäev" väsimatu eestvedaja.

Tarkvarateaduse instituudi kaasprofessor tenuuris Sven Nõmme magistritaseme õppeained tuginevad matemaatilisele aparatuurile ja tehnoloogiate sisemisele vaatele, mitte ainult kasutamisele. Selline lähenemine võimaldab arendajatel AI baastehnoloogiaid oma vajadustele kohandada ja edasi arendada. Üliõpilased peavad Sveni poolt antavaid õppeaineid tehniliselt raskeks, kuid need, kes aine edukalt läbivad, peavad saadud teadmisi ja kogemusi väärtuslikeks. Üliõpilaste väga hea tagasiside annab tunnistust õppejõu pühendumisest ja oskuslikust õppetöö läbiviimisest. Õppeainete arendamisel võtab Sven arvesse üliõpilaste tagasisidet, ta peab oluliseks kujundada õppeained viisil, mis muudaks nende omandamise üliõpilaste jaoks lihtsamaks. Sveni (kaas)juhendamisel kaitsesid 2024. aastal oma lõputöö kolm magistri- ja viis bakalaureuseüliõpilast, ta osaleb aktiivselt informaatika magistrikava programminõukoja töös ning lõputööde kaitsmiskomisjonis, andes seeläbi oma panuse õppekava arengusse ja kvaliteeti.   

Parimad õppejõud nimetatakse õppejõudude hulgast, kes üliõpilaste õppeinfosüsteemi põhise tagasiside alusel kuulusid eelmisel õppeaastal teaduskonna 30% kõige kõrgemalt hinnatud õppejõudude hulka. 

Aasta programmijuhtideks valiti Peeter Ellervee, Kristo Karjust ja Mare Roosileht

Arvutisüsteemide õppekeskuse juht, õpperaja kaasprofessor, “Riistvara arenduse ja programmeerimise” ning “Sardsüsteemide” õppekavade programmijuht Peeter Ellervee alustas pärast arvutitehnika eriala lõpetamist oma tegevust meie ülikoolis insenerina aastal 1984 ning läbides erinevaid ametikohti akadeemilisel karjääriredelil jõudis 2004. aastal professori ametinimetuseni. Väärt sisendit kogub ta enda laiast isiklikust rahvusvahelisest koostöövõrgustikust. Juba aastaid on ta olnud õppurite hulgas äärmiselt kõrgelt hinnatud õppejõud. Peetri tugevuseks on vahetu ja otsene suhtlus kõikide õppekava tudengitega; ta on üks aktiivsemaid individuaalsete õpiradade kontseptsiooni juurutajatest IT-teaduskonnas. Ta kuulab väga hoolega ka õppejõudude ja majaväliste osapoolte mõtteid ja sisendeid, sünteesib nendest terviku ja viib õppekava kaudu ellu.

Mehaanika ja tööstustehnika instituudi täisprofessor tenuuris ning magistriõppekava “Tööstustehnika ja juhtimine” programmijuht Kristo Karjusti järjepideva ja pikaajalise õppearendustegevuse tulemusena on tema kaval kõrge rahulolu ja liidripositsioon lõpetamise tulemuslikkuses. Väga heade tulemusnäitajate taga on programmijuhi igapäevane personaalne suhtlemine tudengitega ja pidev edasi-tagasisidestamine. Üliõpilaste tagasiside kohaselt toob Kristo oma pikaajalise ettevõtluse ja tootmisjuhtimise kogemuse tudengiteni ning jagab põhjalikke teadmisi, juhib tähelepanu olulistele aspektidele ja annab praktilisi soovitusi. Tema oskus luua seoseid õppetöö ja tegeliku elu vahel on aidanud paljudel tudengitel arendada kriitilist mõtlemist ja omandada teadmisi, mis on väärtuslikud nende edasises professionaalses elus.

Virumaa kolledži direktor ja magistriõppekava “Rohelised energiatehnoloogiad“ programmijuht Mare Roosileht on Tehnikaülikooli raudvara, kuid oma panusega programmijuhtimisse alustas ta alles 2022. aastast. See jäi kohe silma nii kolleegidele kui ka üliõpilastele. Mare annab olulise panuse ka lõpetamise tulemuslikkusele, olles igal semestril juhendamas lõputöid ja viies läbi õppetööd mitmes õppeaines. Üliõpilaste tagasiside Marele on ülimalt positiivne ja kajastab tema suurepärast tööd nii õppejõuna kui ka programmijuhina: „Huvitav õppeaine, hoopis teistsugune tavalistest loengutest. Oli hästi üles ehitatud, sundis iseseisvat tööd jooksvalt tegema, väga meeldis jooksev tagasiside ja ettepanekud.“; „Mare positiivsus on väga motiveeriv ja inspireeriv :)“; „Oli väga hooliv ja motiveeriv. Kui mul oli küsimusi, siis vastas väga kiiresti.“.

Aasta programmijuhtide konkurss toimub teaduskondadeüleselt ja tunnustatakse kokku kolme programmijuhti, kes suure pühendumusega arendavad nii ülikooli kui ka ühiskonna ootustele ja vajadustele vastavaid õppeprogramme.