Joosep Perandi, TalTechi üliõpilaskonna juhatuse esimees, ja laudkondade arutelujuhid | Fotod: William Kass

Juba enne kokkutulemist uurisime tudengitelt, mida nad ülikoolist soovivad. Küsimustikust, kus tudengid said väljendada oma ootusi, koorus neli teemat, mida kohvihommikul laudkondades arutatigi. Iga arutelu juhtis tudeng ning nendega liitus palju ülikooli töötajaid, ka rektor ja prorektorid.

Toitlustus ja jätkusuutlikkus

Toitlustuse ja jätkusuutlikkuse laudkonnas arutleti TalTechi kampuse sööklate ja kohvikute toidu valiku, hindade, lahtiolekuaegade ning tudengite soovide üle. Arutelu juhtis üliõpilaskonna juhatuse liige tudengielu valdkonnas Anna Suzdalev.

Tudengid tõid küsitluses välja, et sööklaid on aastatega vähemaks jäänud, mille tõttu osades hoonetes polegi toitlustuse võimalust; hinnad on märgatavalt tõusnud; päevaprae kvaliteet ja kogus ei ole tervislik; vegan valikut polegi saada, ning tudengitel, kelle tunnid on õhtuti või nädalavahetustel, pole võimalik sooja toitu osta.

Kinnisvaraosakond selgitas, et koroonapiirangute ajal, kui kampuses sööjaid ei olnud, lõppes hulk lepinguid, mistõttu ongi praegu suletud mitmed kunagised sööklad. Uuel aastal tulevad aga uued lepingud, kuhu arvestades ülikooli eesmärke rohepöörde osas plaanitakse lisada fikseeritud hinnaga lihaga ja vegan päevaprae võimalus.

Tudengite esindajana oli hea kuulda, et kõikidest tudengite probleemidest oli kinnisvaraosakond teadlik ning juba mõeldakse lahendusi. 

Arutelus leiti, et tudengitele peaksid toitlustuse teemad ja väljakutsed olema paremini kommunikeeritud. Tulevikus võiks kinnisvara osakonna ja üliõpilasesinduse vahel olla rohkem koostööd, et ka tudengid saaksid anda sisendit toitlustuse hanke tingimustele ning jagada oma mõtteid, kuidas saaks meie toitlustust tulevikus parendada.

Tunniplaan ja töötav tudeng

Seda töögruppi juhtis Karoliina Konna majandusteaduskonnast. Arutelus toodi välja, et peamiseks põhjuseks, miks tudengid tööl käivad, on oma elamiskulude katmine. Üheskoos leiti, et põhifookus probleemi juures on see, kas aktsepteerime fakti, et tudengid on sunnitud õpingute ajal tööl käima, või väldime sellist olukorda, kus tudeng peab töötama. Senini tundub, et tunniplaani koostades ei ole arvestatud õpingute ajal töötamisega. Puhtalt hariduse omandamise eesmärgi juures on nii ka õige. Aga paraku ei ole me ühiskonnana jõudnud veel sellisele tasemele, et tudengitel oleks piisav toetus elamiskulude katmiseks perelt, riigilt või ülikoolilt, et täielikult õpingutele keskenduda. See kajastub ka statistikas: vaid 25% bakalaureusetudengeist ei käi tööl, neist omakorda 85% saab toetuda pere finantsilisele toele. Siin tekib küsimus, kas need tudengid, kelle pere finantsiline seis ei ole piisaval tasemel, peavad ohverdama kvaliteetse hariduse omandamise ellujäämise nimel.

Toodi ka välja, et kui tudeng tõesti töötab, võiks see olla seotud omandatava erialaga, aga teatud erialadel ei ole võimalik bakalaureuse tasemel erialasele tööle minna. Bakalauruseõppuritest lõviosa ei tööta oma erialasel positsioonil, erandiks IT-teaduskond. Käidi välja mõte, et tudeng võiks töötada siinsamas TalTechis. Siinsele tööandjale on vägagi mõistetav, kui töö ajal minnakse loengusse või praktikumi. Tõsi, ülikoolis töötamine ei ole kaugeltki erasektoriga võrdväärselt tasustatud.

Tunniplaani osas konsensuseni ei jõutud, aga üldiselt on tudengid väga õnnelikud, kui õppenädalas on üks vaba päev.

Kommunikatsioon ja õppematerjalid

Kommunikatsiooni ja õppematerjalide teemalauda kogunes tõeline ülikooli raskekahurvägi eesotsas rektor Tiit Landi, sisekommunikatsiooni peaspetsialist Helen Tamme ja IT-osakonna juhi Raul Hansoniga, lisaks teisigi silmapaistvaid ülikooli töötajaid kommunikatsiooni ja IT poolelt. Töötuba tüüris aasta tudengiks pärjatud Taavi Tamm Eesti Mereakadeemiast.

Kuna aega nappis ning arvamusi ja ideid oli kõigil palju, siis otsustati keskenduda esmajärgus kommunikatsiooni teemale ning õppematerjalid üle parda visata, et need mõnel teisel hommikukohvikul uuesti üles korjata. Esimeseks teemapunktiks oli ÕISi, tudengiportaali ja Moodle’i toimimine, sest nii paljude keskkondade kasutamine on tudengite tagasiside põhjal tülikas ning tekitab segadust. Leidsime, et on vaja ühist integreeritud süsteemi, kuhu oleks koondatud kõik vajalik info. Selle praegune alge on tudengiportaal.

Probleemina käis laualt läbi ka teabe edastamine ülikooli ja tudengite vahel. Paljud tudengid ei kasuta oma ülikooli e-posti ning infovoog, mis tudengite postkasti randub, on liialt suur. Tudengil on keeruline selekteerida teda puudutavat tähtsat infot.

Kõlas mõte, et mitmest allikast tuleva mitme infokirja asemel võiks olla vastavalt tudengi teaduskonnale üks ühine nädalakiri, kuhu on koondatud ülikooli, üliõpilasesinduse ja teaduskonna info. Praegu saadetakse kolm erinevat kirja ning neid kõiki jälgida on suhteliselt ajakulukas.

Samuti võib infovahetust parandada n-ö rühmavanemate süsteem, kus kõik tudengid on jaotatud õpperühmadeks ning rühmavanem on peamiseks vahelüliks ülikooli ja oma rühma vahel. Kui rühmajuht saab ülikoolilt õppealast teavet, püüab ta garanteerida, et info jõuaks kogu tema rühmani ning selleks võiks tudengiportaalis olla vastav suhtluskanal. Selline süsteem on kasutusel Mere­akadeemias ning info liigub õppeosakonna ja tudengite vahel küllaltki hästi. Rühmavanemale võib määrata stipendiumi näol ka väikese motivatsioonipaketi, mis võiks tema purjedele veelgi rohkem jõudu anda, et info oma rühmale edasi viia.

Tudengite tagasisidest tuli välja, et praegune Moodle’i kursustele registreerimise võtme süsteem ei tööta kuigi hästi, kuid leidsime ka sellele probleemile lahenduse. Nimelt töötatakse hetkel välja võimalust, kus ÕISist ainet deklareerides registreerib süsteem sind automaatselt ka vastavasse ainesse Moodle’is.

Tudengite finantsiline jätkusuutlikkus ja stipendiumid

Üliõpilasesinduse liige ja aktiivne tudeng Margit Täht juhtis kohvihommiku neljandat arut­elu. Leiti, et tudengid on väga tänulikud tasuta kõrghariduse eest ja see on meie riigis suur privileeg. Samas on hulk tudengeid, kes on kolinud teisest linnast Tallinna, et õppetööle keskenduda, ja loodavad õpingute vältel vanemate rahalisele toetusele. Tihtipeale jääb sellest väheks ja õppijatel tuleb leida teisi viise enda kulutuste (üür, toit, vaba aeg jne) katmiseks. Siinkohal hakkabki olulist rolli mängima nii riigi kui ka ülikooli rahaline tugi.

Tehnikaülikool pakub välja hulga stipendiume, mis tunnustavad akadeemiliselt vilunuid. Samas on taoliste stipendiumite fond alatihti väike ja stipendiumi saavad üksikud tudengid. Suureks toetuseks on tudengitele tulemusstipendium, kuid selle saamine teaduskondade vahel erineb. Näiteks loodusteaduskonna tudengid ei pruugi ka 5,0 keskmise hindega stippi saada, samas kui majandusteaduskonnas saab selle juba 4,6-ga.

Riigi poolt peaks tulemusstipendiumi fondi ümber mõtestama ehk kui teiste stipendiumite fondidest jääb raha igal aastal üle, siis võiks selle suunata tulemusstipendiumi fondidesse. Selle abil saab toetada rohkemaid tudengeid ja/või suurendada ühes kuus välja makstavat summat.

Samuti on võimalik kandideerida Arengufondi stipendiumitele, kuhu toetuse panevad välja ettevõtjad, kuid tudengite kandideerimine on väike, sest arvatakse, et „mina niikuinii seda ei saa.“ Selle aasta sügissemestril tehti Arengufondi stipendiumitele 752 avaldust 235 unikaalselt taotlejalt.

Leidsime sedagi, et ülikoolis on tudengeid, kelle keskmine hinne ei pruugi olla 4,6, kuid nad on ülikoolielus väga aktiivsed ja annavad koolile palju lisandväärtust. Neil ei ole võimalik kandideerida ühelegi stipendiumile, kus otsitakse just tudengiaktiviste.

Kuna stipendiumite saamisele ei saa paljud loota, siis asutaksegi õpingute ajal tööle, mis võtab põhifookuse õppetöölt. Mõningatel tudengitel on võimalik töötada siinsamas ülikoolis, näiteks abiõppejõuna või ka nõustamiskeskuses, kuid suurem töökoormus täiskohaga õppimise kõrvalt osutub paljudele raskeks. Mida ülikool saaks tudengite toetamiseks veel teha, on luua n-ö tööampsu võimalusi ülikoolisiseselt. Paljud üliõpilased oleksid nõus tegema enda praktika siinsamas, näiteks projektipõhiselt, nii teenivad nad lisaraha ja saavad ka praktika moodulisse linnukese kirja.

Kindlasti peaksid üliõpilased oma vajadustest enda üliõpilaskogudele märku andma, sest tudengite arvamus loeb ülikoolis väga palju, sealtkaudu saab probleemi viia ka riigi tasandile.

Mõtlesime ka õppelaenu võimaluste peale. Praegu on olukord Eestis vägagi kesine, ühe õppeaasta jooksul saab võtta õppelaenu kuni 3000 euro väärtuses. Paraku sellise summaga praegu enam ära ei ela, mis muudab sellises vormis õppelaenu toetavaks võimaluseks, aga kindlasti mitte täiskohaga õppiva tudengi elamiskulusid katvaks lahenduseks.

Kokkuvõte

Üldiselt on tore näha, et meie kool väärtustab väga tudengite seisukohti, iga laudkonna juht tundis end arutelu ajal hästi ning ülikooli töötajad olid väga mõistva suhtumisega ja ühiselt arutasime potentsiaalsete lahenduste võimalusi. Loodame, et välja toodud mured ja mõtted saavad nüüd parema hoo sisse lahendusteni jõudmisel.