Sulev Oll | Fotod: Heiki Laan

Väljakutse: üliõpilaskeskse õppetöö tagamine

Tallinna Tehnikaülikool soovib jõuda tulemuseni, kus hindamismeetodid ka tegelikult mõõdavad õpiväljundite saavutatust. Ehk pisut lihtsustatult: nii õppejõul kui ka tudengil peab selge olema, millise tulemuse poole koos liigutakse ja kuidas selgub, et ollakse kohale jõudnud. Kogu teekonda peab saatma õppejõu järjepidev tagasiside ja kindel teadmine, mis üldse on väljundipõhine õppekava.

Abiprofessor Ivar Annuse sõnul tuleb selgemalt sõnastada, milline on õppimiskeskse lähenemise puhul tudengi, milline aga õppejõu roll, et tagada üliõpilastele turvaline ja motiveeriv õpikeskkond. Õppejõudude pedagoogiliste pädevuste arendamiseks tuleb suurendada vastkäivitatud õppearenduskeskuste ja haridustehnoloogide kaasatust, et pakkuda lisaks koolitustele ka jätkutegevusi, mis hõlbustaks uute teadmiste rakendamist õppetöö läbiviimisel.

Väljakutse: üliõpilaste katkestamise vähendamine

Paraku on tõsiasi, et võrreldes ülikooli eesmärkidega on katkestatud õpingute osakaal liiga kõrge. Sellele lisandub hulga õppejõudude ükskõiksus probleemi suhtes, mida panid tähele ka hindamiskomisjoni liikmed: suhtumine, et eks ole tudengi edasijõudmine ju eelkõige tema enda asi. Praegu on tudeng aga üliõpilaseks olemise kõrval tihtipeale ka pereema või -isa, töökaaslane, laenu ja liisingu abil toime tulla lootev indiviid ning ülikool võiks olla üks paiku, kust ta saab mitte uusi ebamugavaid kohustusi, vaid teadmisi ja oskusi nende lahendamiseks.

Kaasprofessor Külli Sarapuu sõnul kerkisid arutelul esile kolm peamist lahendust: sihitum värbamine ja valik, õppetöö tihedam sidumine praktika ja tudengite enesearenguga ning lõputöö kirjutamise teadlik integreerimine eelneva õppega.

Üliõpilaskonna esimehe Sten Ärmi hinnagul peaks ülikool üliõpilaskeskse õppetöö implementeerimisel pöörama tähelepanu tänapäevastele õppemeetoditele, mis hõlmavad endas õppimisvajaduste arvestamist, praktilisi ja arusaadavaid näiteid ja harjutusi ning tihedat tagasisidet tudengi sooritustele. Oluliselt rohkem on võimalik tegeleda katkestamise ennetamisega, kuulates tudengite tagasisidet selle põhjuste kohta.

Väljakutse: rahvusvahelise mobiilsuse suurendamine

Kaasprofessor Innar Liiv soovitab sisse viia julgustamise ja inspireerimise väliskogemuste seminari. Üks võimalusi on rühmitada-korraldada see geograafilise põhimõtte järgi: Aasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Euroopa.

Pikemast lähetusest või vabalt semestrilt naasev töötaja võiks sõnastada oma kogemuse ülikooli ajakirjas ja/või teha üleülikoolilise seminari.

Avalikustada tuleks ka seniste lähetuste statistika, sellest saaks tekkida andmebaas põhimõttel „Kus on juba kontaktid olemas?“.

Väljakutse: rohepööre õppetegevuses

Rohepöörde prorektori Helen Sooväli-Seppingu sõnul on kesksel kohal haridus, oskused ja innovatsioon. Kiire kliimamuutuse ja elurikkuse kriisi kontekstis on olulised need teadmised, mis suudavad ära hoida, kohandada või leevendada keskkonnamuutusi. See eeldab õpetamise ümberkorraldamist selliselt, et keskkonnahoid ja mõju keskkonnale on iga teadmise, oskuse ja innovatsiooni fookuses.

Väljakutse: tehnoloogiad rohepöörde teenistuses

Abiprofessor Allan Niidu hinnangul panustab TalTech juba praegu rohepöördesse läbi majasisese teadustöö ja innovatsiooni mitmetes ühiskonnale olulistes valdkondades, luues uusi materjale alternatiivenergeetika tarbeks, energiasäästu ja toote eluea suurendamiseks.

ITK arendusega soovitakse juhtida ja optimeerida rohepöördes olulisi tehnoloogilisi protsesse ja ühtlasi vähendada jäätmete teket. Lisaks on TalTech võtnud panustada ringmajanduse mudelite edendamisse läbi sekundaarse toorme kasutuselevõtuks tarvilike tehnoloogiate arendamise, nt trükkplaatide või plastide ümbertöötlemine. CO2 neutraalsuse suunas liikumiseks uuritakse puidu kui ehitusmaterjali (nt korrusmajades) ja keemiatööstuse toorme võimalusi.

Väljakutse: kliimanutika ülikooli linnak

Kliimanutika linnaku projetijuht Tarmo Richard Klamp leiab, et kliimanutikat ja jätksuutlikkusele orienteeritud linnakut kujundades aitab seesama ruum tulevikus luua keskkonnateadlikumaid inimesi ja nendevahelist koostööd.

Ühe väga olulise arengusuunana nähakse koosolemise ja koosloome ruume, seda nii eraldiseisvate väikeste kohtadena linnaku parkmetsa all kui ka olemasolevate ruumide ühisala osana.

Pakuti ka väga erilisi lahendusi, näiteks seda, et ühe avaga, aga täielikult automatiseeritud prügikast võtab vastu ja liigitab kõik sinna visatud jäätmed, samas võib see pärssida arusaama kujunemist, millist pakendit või toodet on kliimanutikam osta.

Väljakutse: kuidas viia juhtkonna juhtimisotsused ja eesmärkide seire kõikidele juhtimistasanditele ja struktuuriüksusteni

Üks kõige suurematest väljakutsetest on ülikooli tuleviku mõttes see, kuidas töötaja tajub ülikooli strateegilisi eesmärke: kas kui iseenda omi või lihtsalt asutuse põhimõtteid, kus ta juhuslikult töötab. Väga oluline on siin ühtne kommunikatsiooniväli – kõigini peab jõudma ühesugune operatiivne info ülikoolis toimuvast. Näiteks jagatud rõõm heade akrediteerimistulemuste üle ja teadmine selle kohta, millise sihi poole ja milliste abinõude toel me liikuma hakkame. Samal ajal peab organisatsioon ise muutuma nutikamaks ja inimkesksemaks. Ülikoolil on kavas motiveerida inimesi kaasa mõtlema ning panustama organisatsiooni ja töökorralduse optimeeri­misse-lihtsustamisse.

Professor Susanne Durst osundas tugevalt strateegilise eestvedamise olulisusele, juhtimisvõimekuse arendamisele ja vajalike oskuste koolitamise vajadusele. Samas on strateegiline paindlikkus, sh võime kohaneda muutuvate ootuste ja keskkonnaga, praegusel ajal konkurentsieelis, seda nii organisatsiooni juhtimises kui õppe- ja teadustegevuse strateegiliste valikute otsustamisel. Juhtimiskvaliteet on Dursti hinnangul ülikooli juhtimisel sama oluline kui igas teises organisatsioonis – akadeemiline kraad ei tee kedagi targemaks juhiks ega paremaks inimeseks. On vaja erinevaid oskusi, nagu aja juhtimine, strateegiline juhtimine, inimeste juhtimine, läbirääkimisoskused jne.

Kogutud lahendusideed töötame läbi, sõlmime tervikuks olemasolevatesse tegevuskavadesse ja valime välja kõige tõhusamad tegevused, millega asume adresseerima probleeme. Selliste mõttetalgutega – ideedest lahendusteni ehk mente et manu – me ka jätkame.