Ma soovin tänada meie inimesi, meie töötajaid selle suure töö eest, mille me üheskoos oleme viimase aasta jooksul ära teinud. Meil on tänaseks uus arengukava, meil on välishindamise tarvis loodud eneseanalüüs.

Neid mõlemat läbib sõna "kvaliteet", kvaliteet meie kõikides tegevustes. See tähendab, et me ei pea tegema rohkem, kui me vajame. Teeme pigem vähem, aga teeme hästi!

Meie arengukava uuteks tegevusteks on rohepööre ja digipööre. Siin soovime me võtta juhtiva rolli, olla teadus- ja tõenduspõhine ekspert, näidata nii Eestile kui ka maailmale, mis on rohepööre, mis on need tegevused, mida me peaksime tegema, et jõuda seatud eesmärkide täitmiseni. Ja võibolla veel olulisem on, et me suudaksime eristada rohepööret rohepesust.

Kui me tuleme kvaliteedi juurde tagasi ja küsime, kuidas me selleni jõuame, siis me saavutame selle meie inimeste kaudu. Inimesed on meie kõige tähtsam vara!

Alanud perioodil peame rohkem tähelepanu pöörama organisatsioonikultuurile, inimeste märkamisele ja tunnustamisele, samuti nende kaasamisele otsustamisse.

Ma julgen öelda, et esimest korda oleme me oma arengukavas pööranud tähelepanu just inimestele, sellele kõige tähtsamale. Meil on selle tarvis ka mitmed võtmenäitajad, näiteks sooline ametialane integratsioon, ülikooli nähtavus, samuti rahulolu. Just nendega peame tulevasel perioodil kõige rohkem tööd tegema. Siis saavutame ka hea kvaliteedi.

Teadusel on nii pikas kui ka lühikeses perspektiivis kolm fookust. Esiteks on see kvaliteet – me tahame teha kvaliteetset teadust. Teiseks järelkasv - me tahame, et meie ülikoolist tuleks välja põlvkond teadlasi, kes oleks parem kui meie. Kolmas on initsiatiiv. Me soovime, et teadlased, keda me siin kasvatame, oleksid aktiivse suhtumisega, suudaksid ise oma elu ja karjääri määrata.

Teaduse kvaliteet on hästi lai teema ja igaüks mõistab seda erinevalt. Siinkohal tahan ma väga tänada kogu Tallinna Tehnikaülikooli teadlaskonda, kes arengukava koostamise ajal vaidles mulle vastu, esitas küsimusi, parandas ja täiendas, tegi ettepankuid, kuidas teaduse kvaliteeti mõõta. Kas see, mis välja tuli, oli nüüd kõige parem, aga meil on nüüd vähemalt mingi siht silme ees.

Mul on siinkohal kõikidele ainult üks palve. Ükskõik, kuidas me ka teaduse kvaliteeti mõõdame, ärge sellele isegi mitte mõelge. Mõelge lihtsalt sellele, et te teete täna paremini kui eile. Ja siis mõelge, et homme teete paremini kui täna. Selliselt suhtudes on tegelikult juba ükskõik, millise joonlaua me võtame - me areneme alati edasi! Ning mul on hea meel öelda, et Tehnikaülikool ongi edasi arenenud.

Kui vaatame nüüd mõõdikuid, mida iga teadlane maailmas vihkab, siis ükskõik, millise joonlaua me võtame, et oma teadust mõõta, siis on see läinud viimaste aastatega paremaks. Kui me tahame, et ta paremaks läheks, siis see ka juhtub! Me saame seda ise teha!

Kui räägime teadlaste järelkasvust, siis minu kõige suurem tähelepanu läheb noorteadlastele alates doktorantuuri esimesest aastast. See on ka põhjus, mis ma eelmisel ehk oma ametiaja esimesel aastal võtsin ette selle, et me vaatasime üle doktoriõppe kavad, tegime nad lihtsamaks, võibolla ka veidi üldisemaks, aga kvaliteedile suunatumaks nii õppe kui ka teaduse poole pealt.

Doktorant ülikoolis on ju meie teadlaste noorem kolleeg. Meil on kohustus teda aidata, et ta oma tee leiaks – kas siis ülikoolis või väljaspool seda. Seetõttu keskenduvad ka uued doktoriõppekavad rohkem sellele, et anda doktorantidele väga head üldoskused.

Kui te saate doktorikraadi – või isegi kukute doktorantuurist välja – ei pea te jääma ülikooli tööle. Doktorantuur on lihtsalt võimalus võtta ülikoolist kaasa teaduslikud meetodid ja lahendada tegeliku elu probleeme kas siis era- või avalikus sektoris. Tehnikaülikool soovib aga, et inimestel, kes saavad siin doktorikraadi, oleks aktiivne ellusuhtumine, et nad otsiksid keerulisi probleeme ja pakuksid neile lahendusi.

Initsiatiiv on minu kolmas eesmärk. Sellega ma mõtlen, et aidata tuleb neid, kes end ise aitavad. Aktiivne suhtumine, valmisolek probleeme leida ja lahendada, variantide pakkumine, kuidas koos töötada, edasi areneda – seda kõike peaks toetama ka ülikooli juhtkond, keskastme juhid, kolleegid.

Üks abinõu initsiatiivi toetamiseks on loomisel olev grandifond, mille me tahame ellu kutsuda juba sel akadeemilisel aastal. Fondi üldine mõte on maandada nende riske, kes tahavad tuua ülikooli konkurentsipõhist teadusraha. Eelkõige keskendub fond noorteadlastele, kelle karjäärivalikud on kõige keerulisemad, karjäärid kõige haavatavamad. Soovime anda neile kindlust ajaks, kui nad püüavad - ja on juba väga lähedal sellele - , et saada oma uurimistööks raha, aga millegipärast see siiski ei õnnestu. Siis saame me neid veel mõnda aega toetada, anda julgust, et nad läheksid j prooviksid uuesti.

Kõige selle taustal on minu jaoks väga oluline, et teadlased teeksid ka ülikooli sees omavahel koostööd. Üks suur probleem, mida me kõik koos peame lahendama, on see, et parimad praktikad ei levi. Me leiutame ülikooli erinevates osades tihti ühte ja sedasama asja, me ei jaga oma edulugusid, ei ela üksteise edule kaasa nii, nagu me võiksime seda teha.

Mõelge, kui te loete lehest või näete telest, et mõni Tallinna Tehnikaülikooli teadlane on saanud hea teadustulemuse. Kas te tunnete selle üle uhkust, elate kaasa? Minu jaoks on see indikaator, kas meie ülikoolis on oma pere tunne või mitte.

Ma soovin, et Tallinna Tehnikaülikool jõuaks seisu, kus me üksteise edule kaasa elame, selle üle rõõmustame. Minu jaoks on väga hea kogemus olnud esimene aasta, mil me oleme üritanud Tehnikaülikooli ühiskonnas, avalikus sektoris nähtavaks muuta. Olen palunud teadlasi kaasa mõelda, kuidas pakkuda lahendusi tegeliku elu probleemidele. Omavahelised arutelud, mis on täiesti mitteformaalsed, on olnud äärmiselt edukad. Olen saanud väga palju tagasisidet, et meie ülikool paistab väljastpoolt väga ühtne välja, me suudame omavahel koostööd teha.

Me oleme insenerid: me lahkame probleeme, analüüsime, pakume lahendusi ja ütleme ka ausalt, kui arvame, et lahendused võibolla pole kõige paremad. Ütleme, kui me peame veel mõtlema – ja ka seda, kui me ei tea, mis need lahendused on. Mul oleks hästi hea meel, kui selline koostöö jätkuks ka järgmisel aastal.

Seniajani on Tallinna Tehnikaülikoolis olnud rohkem akadeemilisi matuseid kui pulmi. Akadeemilise matuse all ma pean silmas seda, kui üliõpilane eksmatrikuleeritakse enne, kui ta jõuab lõpudiplomini. Akadeemilise pulma all pean ma silmas seda, kui üliõpilane jõuab nominaalajaga edukalt lõpudiplomini.

Tallinna Tehnikaülikool nominaalajaga lõpetamine oli veel viis aastat tagasi kõigest 38%. Eelmisel aastal jõudsime me 50%ni, mis tähendab, et matuseid ja pulmi oli võrdselt. Aga Tallinna Tehnikaülikool soovib enamat! Me tahame, et akadeemilisi pulmi oleks enam!

Meie arengukava ambitsioon on saavutada nominaalajaga lõpetamiste protsendiks 60, seda hiljemalt aastaks 2025. aastal 2021 võin kinnitada, et oleme õigel teel.

Kuidas aga saavutada, et meil oleks pulmi rohkem kui matuseid? See on väga lihtne! Õppejõududel tuleb olla motiveeriv, inspireeriv, innovaatiline, üliõpilaste jaoks alati kättesaadav. Kuidas saab aga ülikool kaasa aidata, et selliseid õppejõude tekiks järjest rohkem? Juba sel sügisel käivitame didaktikakeskused. Need pakuvad abi kõikidele õppejõududele, kes ise soovivad saada motiveerivateks, inspireerivateks, innovaatilisteks, kasutada moodsaid õppevaahendeid.

Et tunnustada pühendunult õppetööga tegelevaid akadeemilisi töötajaid, on Tallinna Tehnikaülikool muutnud oma karjäärikorraldust. Juba sel sügisel saame oma ridadesse esimesed õpperaja kaasprofessorid. Need on inimesed, kes armastavad õppetööd, kes juhendavad nii kvantiteedis kui ka kvaliteedis, kes on teada ja tundud nii majas sees kui ka väljaspool, kindlasti teada-tuntud oma valdkonnas, erialaliitudes. 

Õppeprorektori kõige tähtsam tööülesanne on see, et kõigi nende 18-aastaste ja vanemate, kes õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis, elu parimad aastad oleksid just need, mil nad õpivad Tallinna Tehnikaülikoolis.

Tallinna Tehnikaülikool teeb jätkusuutliku valdkonna teemadel palju ära juba praegu. Meil on teadusgruppe, kes panustavad ringmajandusse. Teadusgruppe, kes tegelevad loodusressursside tõhusama kasutamisega.  Ja ka neid, kes tegelevad tuleviku energeetika, sealhulgas tuleviku jätkusuutliku targa linna lahendustega.

Oma tulevikusihte julgeme me seada veel ambitsioonikamalt. Tallinna Tehnikaülikool on oma uues arengukavas selgelt välja toonud, et soovib panustada Eesti ühiskonna säästvamaks ja jätkusuutlikumaks muutmisse. Jätkusuutliku arengu kontseptsiooni väljatöötamise ja indikaatorite seadmisega soovib ülikool olla teenäitaja, kuidas ka Eesti ühiskond seda teha võiks.

Samamoodi soovime me välja töötada ringmajanduse strateegia, seda koostöös töötajate ja teadusgruppidega. Linnakule soovime me teha kliimakava, elurikkuse kava ja liikuvuskava. Need on vaid mõned väikesed sammud, mis kõik kokku annavad suure terviku. See tervik on jätkusuutlik ülikool, eeskuju kõigile Eesti ühiskonna liikmetele.

Me soovime panustada ka õppekavade arendamisse. Alustame tegevustega juba selle aasta lõpus. Soovime välja töötada raamistiku, mis lubab õppekavadesse integreerida ringmajanduse ning jätkusuutliku arengu teemad. Nende tegevuste kaudu me panustame ÜRO säästva arengu eesmärkidesse ja seeläbi strateegiasse "Eesti 2035".

Rohepööre – see on mõtteviis. Päris muutused algavad meist endist.

Arengukavas seadsime eesmärgiks ettevõtluslepingute mahu suurendamise, ülikoolist võrsuvate iduettevõtete arvu kasvu, aktiivsema tehnoloogiate patenteerimise ja litsentseerimise. Teadlaste toetamiseks ettevõtluslepingute mahu suurendamisel on ülikool tööle võtnud kogemustega projektikirjutajad ja tehnosiirde eksperdid. Alustame juba sel semestril ettevõtlusseminaride ja mentorpäevadega teadlastele, kel on soov oma teadustulemus iduettevõtteni viia.

Väljatöötamisel on ka arendusgrant, mille eesmärk on pakkuda teadlasele-doktorandile toetust oma tulemuste kommertsialiseerimise ettevalmistamiseks, sealhulgas teostatavusuuringuteks, prototüüpimiseks ja äriplaani koostamiseks.

Algab ka 14 miljoni eurose mahuga seitsmeaastane projekt ettevõtete toetamiseks. Eesmärk on võimaldada juurdepääsu kõige uuematelele robootika ja tehisintellektika lahendustele. Meie poolt osalevad siin inseneriteaduskond ja IT-teaduskond. 

Ülikoolis töötab sellest kevadest stipendiumite ja annetuste spetsialist. Eesmärk on lähiaastatel mitmekordistada stipendiumite mahtu, mis on praegu 150 000 eurot aastas.

Me kavatseme inimesi ja ettevõtteid suunata ka ülikoolile rohkem annetama. Plaanime koguda ülikooli töötajate ja tudengite mõtteid, kuidas seda kõige paremini teha. Samuti kutsume kõiki ühiselt leitud ideid ka ühiselt ellu viima.

Vaadake kindlasti meie kodulehekülge taltech.ee/koosloome!

See aasta on olnud natuke eristuv. Me oleme iseenda tegevust hästi palju analüüsinud, vaadanud endasse, kaalunud, mis on meis head, mis halba. Selleks oleme päris hästi osanud ära kasutada andmeid, mis meie majas tekivad. Me oleme osanud neid säilitada ja töödelda, me suudame neid ka esitleda nii, et nende põhjal saab teha otsuseid. See on selge arengusamm. Sellega me kindlasti jätkame.

Senisest enam peame tegelema kahe teemaga. Neist esimene on tööandja bränding, mida toetab see, et meie maine ülikoolina on tõusuteel ja töökeskkond iga aastaga järjest parem. Meie ülikool tööandjana on lipulaev – miks mitte sellest siis avalikult rääkida?

Teine teema on võrdne kohtlemine. See on paberi peal olemas, enamik meist peab seda õigeks, tunnistab oma mõtetes. Aga kui palju me tegelikult teeme selleks, et mehed ja naised oleksid võrdsed, et võimalused oleks võrdsed? Selles on tõesti arengukoht: kuidas viia paberi peal ja mõtetes olev tõekspidamine päriselt ellu?

Tahaksin ka seda, et kõik tugiteenused muutusid kasutajasõbralikuks, mugavaks, läbipaistvaks. Et oleks aru saada, kes mida teeb ja kuskohast mida saab. Paadunud personalijuhina tahan aga loota, et see kõik tõstab rahulolu meie ülikooliga.

Ülikooli kõige suurem väärtus on tema inimesed. Need, kes siin igapäevaselt töötavad, kes siin õpivad.

Tehnikaülikoolis on väga palju silmapaistvalt tarku, pühendunud ja arengule suunatud inimesi, kes ühtlasi kohanevad hästi uute oludega, teadmistega, mida nad ammutavad teadusest või ühiskonna probleemidest.

Tehnikaülikool on Eesti kõige rahvusvahelisem ülikool. Meie peres on esindajaid rohkem kui sajast riigist. See loob täiesti eripärase konteksti. Meil on võimalus kaasata kogemusi ja teadmisi väga ja väga paljudest riikidest, asjatundjatelt ja erialadelt, mida Eestis võibolla ei õpetatagi.

Samuti tahan ma välja tuua interdistsiplinaarsuse. Tehnikaülikoolis on viimaste aastate jooksul üha rohkem interdistsiplinaarseid projekte ja õppekavasid. Kõige suurem projekt on muidugi silmapaistvalt horisontaalne ja interdistsiplinaarne Targa linna keskus. Päriselu probleemid ongi sellised, neid ei saa adresseerida ühe distsipliini piires. Ning meil on hea alus interdistsiplinaarseks teaduseks ja õppeks.

Ka rahvusvahelises kontekstis oleme me oma suhestumises ühiskonnaga suhteliselt silmapaistval kohal. See tuleb osaliselt Eesti väiksusest – ülikooli roll on siin mõnevõrra teistsugune. Kui suurtes ühiskondade peab ülikool lihtsalt vastama üldistele vajadustele ja väljakutsetele, siis väikeses, kus spetsialiseeritud teadmist on vähem, on ülikooli roll olla ka proaktiivne. Me peame aktiivselt teemasid tõstatama, neid raamistama, erinevaid alternatiivseid lahendusi pakkuma, ühiskonnas debatti ja mõtet suunama.

Eriti hea näide on siin rohepöörde teema. Tallinna Tehnikaülikoolil on väga suured võimalused see lahti rääkida, tükkideks võtta, näidata, mida rohepööre igale inimesele tegelikult tähendab.

Üks, kus Tallinna Tehnikaülikool võiks olla selge suunanäitaja, tuleneb meie motost Mente et manu. Ühelt poolt me oleme tõesti Humboldti ideaalidele vastav ülikool, mille märksõnad on akadeemiline vabadus, teadusele põhinev õppetöö, loov ja kriitiline mõtlemine, aga teiselt poolt on meile omane ettevõtlik ja praktiline hoiak ja kogu teadmussiire, mis sellest tuleneb.

Peaaegu iga Tehnikaülikooli teadlane tunneb oma eriala parimaid praktikuid Eestis. See loob võimaluse suurepäraseks teadmussiirdeks kas siis läbi ühiste teadusprojektide või praktikute õppetöösse kaasamise, mida igal aastal üha rohkem ka tehakse.

Viimasel ajal on Tallinna Tehnikaülikooli kohta tulnud mitmeid meeldivaid sõnumeid. Üks neist on see, et kuigi ei olda maailma edetabelites esimese saja või kahesaja seas, siis Ida-Euroopa tehnikaülikoolidega võrreldes on Tallinna Tehnikaülikool päris tipus.

Teiseks on siin viimase kümne aasta jooksul oluliselt ja pidevalt paranenud teadustöö kvaliteet. Kõrgetasemeline teadustöö, sellele põhinev õppetöö, eriti just doktoriõpe, ning sealt tulenev innovatsioon on ju Tallinna Tehnikaülikooli kolm kõige tähtsamat funktsiooni. Just teadus ja doktoriõpe teevad ülikoolist ülikooli.

Hea meel on ka selle üle, et kuigi Tallinna Tehnikaülikooli eelarve tundub Põhjamaade või Euroopa tehnikaülikoolidega võrreldes väike, on selles märkimisväärne kodumaise tööstusega tehtava koostöö osa.

Siiski, vaatamata sellele, et inimesed on head tööd teinud ja ülikool kenasti edasi läinud, on  võrredes mitmete Euroopa või ka Skandinaavia ülikoolidega küllalt arenguruumi, mõnedes suundades isegi eriti. Kui me vaatame innovatsiooni, siis patentide hulk peaks olulisem määral suurenema – praegu on see portfell liiga õhuke. Tänapäevane kõrgtehnoloogiline tööstus – mille peale ka Eesti ühiskond loodab - ja märkimisväärsed litsentsilepingud pole ju ilma patentideta võimalikud. Ka võiks teha rohkem koostööd Euroopa kõrgtehnoloogiliste ettevõtetega. See on ühtlasi võimalus ülikooli rahalist olukorda märkimisväärselt parandada.

Aga ka teaduse ja doktoriõppe valdkonnas on edaspidi veel parandamisruumi.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengil on võrreldes teiste ülikoolidega väga palju eeliseid. Meie ülikoolis on võimalik õppida erialadel, kus saab tööd mitte ainult viie, vaid ka kümne või 15 aasta pärast. Ülikool väärtustab tulevikku ja täpselt samamoodi on tudengil võimalik tulla siia, et hüpata ja lennata siis veelgi kaugemale.

Tallinna Tehnikaülikool näeb tuleviku teemana jätkusuutlikkust. Ülikooli arengukavas on kirjas, et aastaks 2035 soovime saavutada kliimaneutraalsuse. See tähendab, et tudeng õpib iga päev keskkonnas, mis kujundab tema tulevikuvaate, õpib väärtustama seda, mis päriselt oluline.

Väga-väga suur eelis on siinse üliõpilase jaoks Tallinna Tehnikaülikooli tudengielu. Meil on 32 tudengiorganisatsiooni, nendes üle tuhande tudengi. See tähendab, et igapäevaselt panustab ühiskondlikku ellu väga-väga palju tudengeid, tehes seda oma vaba aja arvel ja nähes, et see arendab neid.

Ma leian, et Tehnikaülikool saab kindlasti oluliselt enam panustada, et tudengielu veelgi paremaks teha ja aidata kaasa sellele, et aktiivselt tegutsejaid oleks veelgi rohkem – mitte ainult üle tuhande, vaid isegi üle viie tuhande. On ju Tehnikaülikooli süda just tema tudengid.

Tallinna Tehnikaülikool on eriline, sest siin on võimas ja kompaktne kämpus. Ning just siin me valmistame ka ehtsat tudengivormelit. Kõik vajalik alates komposiidilaborist, tugevuskatsete laborist, keevituslaborist on olemas. Kuni peente mehhaanikaosadeni välja saame me kõik siinsamas valmistada.

Ja mis veel on lahe: kuna kõik on nii kompaktne ja terviklik, siis mõnel kiirel ehitusperioodil ei saa mõni mees päevagi siit kämpusest välja! Elab siinsamas ühikas, käib siinsamas koolis, vahepeal on vaja minna üle tee poodi – kõik on siinsamas olemas! See on ülimalt hea, kompaktne keskkond, kus tudengiaega veeta.

TalTechi haridus on hästi universaalne. Üks asi on, et me saame sellega Eestis ettevõtete uksi avada ning teiste koolidega koostööd teha. Aga kift on ka see, et TalTech on Euroopaski kõrgelt hinnatud. Kui me olime 2019. aastal tudengivormeliga võistlusreisil, külastasime Saksamaal Müncheni ülikooli. Nemad on meiega nüüd sellessamas EuroTeQi liidus. Euroopa autotööstuse epitsentris oleme järelikult sama kõval pulgal!   

Kift on seegi, et siin on juba aastakümneid inseneriharidust jagatud. Kui puutume kokku mõnede vanemate inseneridega ja tuleb teemaks tuleb ülikool, siis nende jaoks on see "Tipp", meie jaoks "TalTech", aga ühine on see, et läbi ajaloo oleme saanud siin väga tugevat tehnikaharidust. Nii tundume ka meie, praegused tudengid, vanade olijate jaoks vinged sellid!

Tehnikaülikool on läbi aegade olnud hästi lähedalt seotud Eesti tööstusega. Juba 1960. ja 1970. aastatel oli siin väga palju tööstusuuendusi. Samast mõttest ja tuulest kantuna võtsime IT-teaduskonnas juba mõned aastad tagasi eesmärgi olla hea partner nii era- kui ka avalikule sektorile. Käivitasime esimesed koostööprojektid tööstusega, mida rahastati mitmete klastrite meetmete kaudu.

Viimaste aastate nutika spetsialiseerumise toetusmeetmed on koostööd tugevdanud. Näeme selgelt, et Eesti ettevõtetel pole nii palju investeerimisvõimekust, et teadus-arendustegevusega oma vahendite eest tegeleda. Aga läbi top-up finantseerimisskeemide oleme jõudnud seisu, kus ettevõtetel on huvi ja vajadus keerukamate projektide vastu. Võin siin nimetada mõne aasta tagust Targa töörõiva projekti, aga ka viimase aja piiriüleste tollideklaratsioonide vormistamise projekti. Need kõik on saanud väga praktilise väljundi.

Ettevõtted on näinud, et üksinda nad ei suuda teadusega seotud ette võtta, küll aga koostöös ülikoolidega, kes on eelkõige know-how toojad. Arvan, et oleme ülikoolina ettevõtteid väga palju aidanud. Aga samas ei tohi me unustada, et ülikooli roll ei ole olla arenduspartner, tegeleda igapäevaste projektide elluviimisega. Meie põhitugevus on ennekõike ettevõtete konsulteerimine, neile selle teadmise andmine, mis aastate jooksul on ülikoolis talletunud.

Meie suur huvi on, et ettevõtted oleksid meie partnerid ka tulevase tööjõu arendamisel. Hea näide on pikaajaline koostöö Teliaga, kes rahastab mitut doktoranti, tugevdades nii konkreetset teadusvaldkonda, professuuri 5G valdkonnas. Aga samasuguseid näiteid on ka teiste ettevõtetega. Nad panustavad, et meie õpe ja arendus oleksid kaasaegsed ja  esindatud oleks kõik viimased tehnoloogiad.

Tallinna Tehnikaülikoolis püüame kokku siduda erinevaid valdkondi. Õnnestub see paremini või halvemini, aga ilmselgelt on meie suur eesmärk mitte jääda kinni oma silotornidesse. Hea näide on siin ka IT-teaduskond; meil kombineeruvad ühelt poolt elektroonika, teiselt poolt tervis, lisaks veel andmed. Nende põhjal oleme loomas väga huvitavaid õppeprogramme, aga ka teadus-arendusprojekte. Koos toimivad väga erinevad valdkonnad, see on ka üleilmne suundumus. Küsimus on aga, kes suudab selle kõige paremini ära teha.

Tehnikaülikoolis on väga suur rõhk kaasaegse linnakeskkonna arendamisel. Siin kohtuvad väga erinevad tehnoloogiad: IT, inseneeria, logistika, majandus, arhitektuur jne. Praegu ehitame linnakusse väikese linna mudelit, kuhu jooksevad kokku erinevad teenused ja platvormid. Loome siia ka täiesti eraldi 5G võrgu, mis hakkab olema testplatvorm kõikidele, kes tulevikus hakkavad linnas teenuseid arendama. Siin saavad nad arendada täpselt samasuguseid teenuseid nagu tulevikus ükskõik millises teises paigas. 

Tehnikaülikooli üks tugevusi on kindlasti side haiglatega. Meil on koostöö Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Ida-Viru keskhaiglaga. Pärnu haigla on väga suurt huvi näidanud. Selle kõige tulemusena saavad siin kokku arstid, tehnoloogiainimesed, miks mitte ka majandusinimesed, tekivad uued huvitavad lahendused alates e-tervisest ja lõpetades intelligentsete ortoosidega.

Minu meelsest on Tehnikaülikooli üks ilmselgeid tugevusi, et me panustame ühiskonna tervemana püsimisse, aga ka ühiskonda tervikuna. On ju ühiskonna teenimine üks ülikooli rolle. Ja seda üritame me täita võimalikult hästi.

Kõigepealt tuleb mõelda neile asjadele, mis teevad ülikooli heaks. Need on inimesed, ideed ja ressursid.

Tallinna Tehnikaülikoolis tõstan ma esimesena esile inimesi. Akadeemilise karjääri korraldamise suunal viimastel aastatel tehtud töö on võimaldanud meil leida häid inimesi ja aidanud siin juba varem töötanuil saada paremaks, andnud neile stiimuleid. Sellega tõuseme me esile mitmete teiste Eesti ülikoolide ees.

Tänu konkurentsivõimelisele palgale ja motiveerivale töökeskkonnale oleme suutnud edukalt värvata nii Eestist kui ka välismaalt. Meiega on liitunud terve hulk akadeemilisi kolleege, kellel tänu post-doc´ile on väga hea akadeemiline võrgustik, mistõttu saavad nad tulevikus veelgi kiiremini edasi areneda.

Hoolimata tõsiasjast, et viimase kümne aasta jooksul pole kõrghariduse rahastamine suurenenud, oleme suutnud oma positsiooni hoida ja isegi parandada. Tänu sisseastumise lävenditele tõstsime ka vastu võetavate üliõpilaste kvaliteeti. See on üks oluline tegur, mis aitab väljalangevust vähendada.

Esile tõstmist väärib ka meie lõpetajate nõutus tööturul. Ei ole ju saladus, et Tehnikaülikooli lõpetajad teenivad kohe peale ülikooli lõpetamist Eesti keskmisest kõrgemat töötasu.

Tehnikaülikool on eeskuju ja suunanäitaja veel mitmes aspektis. Oleme oma juhtimist korraldanud unikaalsel viisil - meie nõukogu koosneb suures osas väljastpoolt Tehnikaülikooli valitud liikmetest. See määrab suuresti, kui avatud, kui vastuvõtlikud me oleme väliskeskkonnast tulevatele signaalidele. Peame siin silmas üleilmseid väljakutseid nagu rohepööre, energiapööre, digitaliseerimine. Just sellise juhtimismudeliga saame kiiresti liikuda suunas, millist ühiskond meilt ootab.

Teine tähtis asi on meie ajalooliselt tugev seotud ettevõtlusega, tööstusega. Mõne aasta jooksul oleme  kasvatanud ettevõtluslepingute mahtu peaaegu kolm korda. See mõõdab väga selgelt koostöö sisu ja kvaliteeti. Tööstusdoktorantuur, mida oleme nüüd kolm või neli aastat edukalt rakendanud ja kus esimesed doktorandid on oma töid kaitsmas, on ennast samuti hästi tõestanud. Seeläbi saame ka Eesti ettevõtetega teha senisest sisukamat ja paremat koostööd.

Tallinna Tehnikaülikool on läbi viinud ulatusliku õppeprogrammide korrastamise, juurutanud selle käigus programmipõhise mudeli. Programmide sisu suunab väga suurem määral programminõukogu, kes sõnastab tööturu vajaduse. Ideaaljuhul peaks programmijuht selle sisendi alusel operatiivselt suutma tööturu vajadust arvestada.

Tallinna Tehnikaülikool on Eesti ainus tehnikaülikool, väikese riigi suur tehnikaülikool. Sellega kaasneb erakordselt suur vastutus. Me ei või siin tegeleda ainult nende asjadega, mis pakuvad huvi teadlastele, vaid me peame väga palju tegelema sellega, mida on vaja majandusele ja ühiskonnale. See on erakordne lähtekoht.

Tahan rõhutada ka seda, et väga paljud asjad, millega siinsed teadlased tegelevad, võivad  väga kiiresti rakenduda. Väikeses riigis on ju koostöö toimiv ja tulemuslik. Inimeste arv on küll väike, aga just see muudab tulemuse saavuitamise lihtsaks. Tihti näemegi, kui kiiresti meie ühiskonnas muudatused toimuvad ja protsessid kulgevad.

Tallinna Tehnikaülikool teeb erakordselt palju koostööd meie linnade, ministeeriumite, riigiasutuste ja ettevõtetega. Kui Eestis valmistatakse ette mõnda regulatsiooni või muud muudatust, on üsna tavapärane, et eelkõige tehnika valdkondades on Tallinna Tehnikaülikooli teadlased kaasatud. Olgu siis teemaks tänavatel liikumine, hoonete ehitamine, linnade kavandamine või hoopis veevarustus, jäätmekäitlus ja interneti levik.

Tallinna Tehnikaülikooli üks juhtiv valdkond on kindlasti energiapööre, kliimaneutraalne ehitus. Hoonete energiatõhususes oleme kaasa rääkinud teemal, kuidas määratleda Euroopas hoonete liginullenergia tase, palju niisugused majad võivad energiat kasutada, milline peab olema sisekliima, kui palju nad ise peavad energiat tootma.

Selles valdkonnas oleme tõesti jõudnud Euroopa juhtivate riikide hulka. Meil on isegi omanäoline maailmarekord, superministeeriumi hoone – viis meie ministeeriumi paikneb A-klassi liginullenergiahoones.

Ka Tehnikaülikoolil endal on siin häid näiteid. Meil on liginullenergiahooneks renoveeritud ühiselamu, äsja valmis aga liginullenergiahooneks ümber ehitatud Ehituse Mäemaja. Meie üliõpilased saavad oma käega katsuda, kuidas käib kaasaegne ehitus.

Lisaks uutele hoonetele oleme väga tugevad ka terviklikus renoveerimises. Eesti korterelamute renoveerimine, mis on toimunud aastast 2010, on samuti Euroopas esirinnas ja pälvinud tähelepanu sellega, et renoveeritakse põhjalikult: sisekliima on hea ning hooned kestavad kaua. Praeguseks on Eestis niiviisi renoveeritud juba umbes 1500 korterelamut.

Ehitusteadused on Tallinna Ülikoolis ühed kõige vanemad. Valdkond oma traditsioonide ja saavutustega on ka hästi tuntud. Tänapäeva maailmas on ka väga oluline ehitiste turvalisus. Me mäletame just, kuidas Linnahalli katus hakkas võnkuma, kuidas korterelamu võib kokku kukkuda. Saame olla õnnelikud, et meil Eestis pole hoonete ega rajatistega juhtunud ühtegi tõsisemat õnnetust. Nii et meie ehitusinseneride tase on ka võrreldes lähiriikidega selles suhtes väljapaistev.

Meil on osatud ehitada juba kaua aega. Ning Tallinna Tehnikaülikool teeb kõik, et anda kõrgeimal tasemel ehitusinseneride ja arhitektide haridust nii täna kui ka tulevikus.

Minu jaoks Tallinna Tehnikaülikool on hästi nooruslik ja ettevõtlik ning kindlasti tulevikku vaatav. Meil on väga palju energiat ja valmisolekut võtta vastu ühiskonna ees seisvaid väljakutseid.

Kindlasti soodustab seda meie keskkond, ülikoolilinnak, mis võimaldab siinset energiat koondada. Mis oleks parem kasvulava uute ideede ja koostööprojektide tekkimiseks? Lisades siia veel inspireeriva mentori või mentorid, sünnivadki suurepärased tudengiprojektid nagu tudengivormeli või iseauto projekt, mis võimaldavad üliõpilastel omandada kogemusi, mida nad auditoorsest õppetööst ei saa. Kõike seda toetab ülikooli suurepärane teadustaristu.

Tallinna Tehnikaülikool on võtnud endale rolli olla rohepöörde eestvedaja Eestis, seda nii hariduse andja, spetsialistide koolitaja kui ka uute tehnoloogiate väljatöötajana. Oleme võtnud ülesande olla ka ise eeskujuks, seda läbi muudatuste töökeskkonnas ja -kultuuris.

Eelmisel aastal aastapäevakõnet pidades ma püstitasin küsimuse, kas Tallinna Tehnikaülikool võtab rohepöörde väljakutsed vastu. Nüüd on mul väga suur rõõm näha, et seda on tehtud. Ja mis veelgi toredam – ametisse astus rohepöörde prorektor, kelle eestvedamisel saavad kõik tegemised palju paremini fokusseeritud ja tulemus veelgi parem.

Tõstan eriliselt esile selle, et Tallinna Tehnikaülikooli seatud fookusteemad on vägagi soodustanud interdistsiplinaarsust, tihedat koostööd teadlaste vahel. See on kaasa aidanud sellele, et uued põnevad ideed ja lahendused on jõudnud ühiskonda. Kindlasti on oluline ka tõsiasi, et me ise oleme väga rahvusvahelised, teeme koostööd teiste ülikoolidega nii Eestis kui ka väljaspool.

Meil on väga hästi välja kujunenud tudengeid, töötajaid ja koostööpartnereid soodustav organisatsioonikultuur. Ülikool on hästi toetav just enesearengu seisukohalt, pakub väga head tuge ja parimaid koolitusi.

Meile on antud võimalus areneda erinevates rollides. Mina kui teadlane olen saanud olla õppejõud, aga tegelenud ka õppe arendustööga, olnud doktorikooli projektijuht. Ka minu kolleegid on olnud erinevate õppeprogrammide juhid.

Tallinna Tehnikaülikool on väga avatud uutele lähenemistele, ideedele, õppemeetoditele. Toon näiteks ühe oma kursuse, virtuaalse praktilise laborikursuse, kus tudengitel on võimalik virtuaalses keskkonnas teha katseid ja läheneda samas keskkonnas ka probleemidele. Aga samas saavad nad kinnistada teooriat, mida nad on eelmistes loengutes juba õppinud.

Selline uudne lähenemine on tudengitele väga meeldinud. Ja nüüdseks on see meie õppekavas valikainena. Nii et meie ülikool soodustab väga uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõttu ja uusi õpetamismeetodeid.

Tallinna Tehnikaülikoolis on teadus ja õppetöö väga tihendalt seotud. Just suurepärased teadlased on need, kes tudengeid õpetavad. Tudengid aga võivad tulla oma ideega ja teha selle teaduslaboris praktilise lõputöö näol teoks. Lisaks on meil innovatsioonikeskus Mektory, mis viib teadlased ettevõtlusele lähemale. Tänu sellele ideed rakenduvad ja jõuavad ka ühiskonda.

Tehnikaülikooli üks unikaalsusi on minu hinnangul see, et ühelt poolt asume väikeses riigis, teiselt poolt aga suures linnas. Nii on omajagu võimalusi teha koostööd erinevate partneritega, olgu selleks siis ettevõtted või linn ise. Teiselt poolt on suhe partneritega intiimne ja hea.

Väiksus ja suurus tulevad mõnes mõttes huvitavalt kokku. See päädib sellega, et meil on terve rida teadusprojekte, ka tudengiprojekte – alustades tudengivormelist ja isebussist –, kus me teeme koostööd ja lahendame probleeme, mille puhul näeme üsna kiiret jõudmist kas siis turule või pärisellu. Seda teised ülikoolid võibolla nii hästi saavutada ei saa.

Meist ühel pool on teaduspark Tehnopol, kus ülikool, linn ja riik töötavad iga päev koos, et innovatsiooni ökosüsteemi arendada. Teisel pool on aga Tallinn ja targa linna initsiatiiv.

Ülikool peaks natuke isegi uhke olema selle üle, et Tallinn saab roheliseks pealinnaks. Ega ilma ülikoolita Tallinn selleks pealinnaks tõenäoliselt ju ei saagi: mõtelgem kasvõi targa linna professuuride peale, targa linna projektide peale, mille me käima pannud oleme. See on hea indikatsioon meie võimest panustada ühiskonna arengusse.

Kui me aga ülikooli sisse vaatame, siis Tallinna Tehnikaülikool on minu arvates üsna paindlik organisatsioon. Viimastel aastatel oleme suutnud kokku panna päris huvitavaid teaduskoostöö meeskondi, kuhu tullakse kokku mitmest teaduskonnast, täiesti erinevatest teadusdistsipliinidest. Täiesti erinevate keeltega inimesed kogunevad ja üritavad lahendada sarnast probleemi, ühist väljakutset.

Kõige parem näide – ja Eesti kontekstis ka kõige olulisem – on seesama targa linna tippkeskus, kus me tegeleme energeetika, majanduse arengu, transpordi ja muude küsimustega, paneme omavahel kokku majandus- ja inseneriteadused, aga ka kolleegid teistest valdkondadest.

Nüüd teine tulevikku vaatav näide. Kui me mõtleme Euroopa Liidu rohepöörde peale, siis käib meil mitu projekti, kus loodus-, majandus- ja inseneriteadlased töötavad koos välja tehnoloogilisi lahendusi. Meil on ka projekt, kus me koos riigiga üritame Eesti biomajanduse arengustrateegiaid ja tulevikku kujundada. Siin on väga tugevas fookuses teadus ja selle tulemuste kiire rakendamine ühiskonnas.

Selliste asjade ellu kutsumiseks ja -viimiseks on vaja üsna head organisatsioonikultuuri. Aga kui need asjad meil välja tulevad – ju siis on see olemas!

Akadeemilise asutuse tugevust ja elujõudu on alati näidanud tema inimesed. Me vajame neid, kes usuvad teadusse ja kelle jaoks õppimine on eluviis. Samuti vajame me inimesi, kellel on tahtmist ja julgust seista silmitsi pidevalt muutuva maailma väljakutsete ja igapäevaelu takistustega.

Tallinna Tehnikaülikoolis on just sellised inimesed. Minu jaoks on olnud au ja privileeg nendega koos töötada.

Maailm aga muutub ja ülikoolil on suurepärane võimalus oma põhiülesandest ka kaugemale minna. Viimastel aastatel olemegi kasutanud oma tugevaid külgi ja viinud ellu arvukalt rakendus- ja uurimisprojekte. See kõik poleks aga olnud võimalik ilma kindla aluseta, mille rajasid mitme põlvkonna edukad teadurid. Nii näemegi, et kõik algab inimestest ja kõik ka lõpeb nendega.

IT-Akadeemia riiklikult esile kutsutud toetusprogramm on andnud väga palju võimalusi teha asju laiemalt. Meil on õppekavale tekkinud rahastus – programmijuhil on raha, millega õppekava arendada.

Oleme ellu viinud väga palju erinevaid projekte, näiteks selle, milles me tegeleme tudengite mentorlusega. Jälgime tudengeid eriliselt esimesel semestril – see on aeg, mil kõige rohkem tudengeid välja langeb. Teeme tudengitega üritusi ka väljaspool ülikooli, et sidet üliõpilastega tihendada.  

Tallinna Tehnikaülikool on ette valmistanud päris palju kursuseid, mis on suunatud ülikoolist välja. Populaarseks sai Elements of AI, mida võeti rahvusvaheliselt. Meil on aga ka küberturbe programm KüberNaaskel kooliõpilastele. Sel sügisel alustasin programmeerimise kursust gümnasistidele, kus ainuüksi esimeste nädalate jooksul jõudsime ligi 300 registreerununi.

Õpilasel on niiviisi juba enne ülikooli tulemist võimalik aru saada, kas see või teine eriala võiks olla tema jaoks. Meil on ka partnerkoolid, kes on oma õpilastele kursuseid reklaaminud. Projekt sündis koostöös Eesti Informaatikaõpetajate Seltsiga.

Informaatika teaduskonnas on kuus erinevat bakalaureuse- ja kümme magistriõppekava. Oleme aluseks võtnud ACM programmi, proovinud katta oma õppekavadega kogu laia spektri. Oleme igast ACM kategooriast pakkunud välja ühe õppekava. Selline lähenemine annab tudengile võimaluse spetsialiseeruda konkreetsele teemale ning magistritasemel edasi õppides valida välja täpselt selle, mis talle võiks kõige rohkem huvi pakkuda.

Olen väga erinevate õppeprogrammide ja koolituste läbiviimisel saanud tuge ülikoolilt. Ka kogu Moodle projekt, moodle.taltech.ee, sai mingil määral alguse ühest minu kursusest. Minul oli idee, ülikool pani õla alla ja mu idee viidigi ellu: nüüd on meil üle ülikooli üks Moodle keskkond.

Kõik erinevad kursused, mida õpilastele pakume, kasvõi riigieksami kursus, mida võtsid tuhanded õpilased, aitasid – antud olukorras veel eriti – neil riigieksameid edukalt sooritada. Samamoodi on Elements of IA või programmeerimise kursus viinud õpetamise väljapoole ülikooli. TalTech on laiemalt pildis! See annab meile eelise: õpilased juba teavad, millisesse ülikooli nad võiksid tahta tulla.

Kindlasti on üks väga oluline aspekt kolleegid. Töötan väga heas seltskonnas – kõik need, kes kas siis õppeprogrammis või üldse instituudis töötvad, teevad oma tööd innuga. Kui meil on vaja uusi huvitavaid projekte, löövad kõik kaasa. Keegi ei nurise. Selles mõttes on töökeskkond väga-väga positiivne. Meil on tore ja me toetame üksteist.

Kindlasti on oluline ka campus. Tudengitel on kursused erinevates majades, aga kui kellegi on loeng peamajas, jõuab ta järgmiseks tunniks ka IT-majja. Kõik on käe-jala juures, ei ole vaja ühistransporti ega autot. Kõik on hästi mugav, kaasa arvatud söögikohad. See on ka tudengite jaoks oluline argument, miks nad on just TalTechi valinud. 

Tallinna Tehnikaülikooli akadeemilise eetika komisjon on ellu kutsutud, et toetada ülikoolis eetiliste väljakutsete lahendamist koostöös vihjeliiniga. Nõustame vajadusel lepitusmenetluses, huvide konfliktis, võrdse kohtlemise teemal. Alates sellest aastast on meie töö osa ka teadusprojektidele eetilise hinnangu andmine – igaüks võib meie poole pöörduda. Eetika-alast hinnangut vajavad kindlasti näiteks mitmed Horizoni projektid.  

Akadeemilise eetika komisjoni kuuluvad esindajad igast teaduskonnast, aga meil on ka lisaliikmed akadeemilisest kogukonnast, nii noori kui ka kogenuid, nii mehi kui ka naisi. Meil on võimalus kaasata komisjoni töösse ka eksperte ülikooli seest. Akadeemiline petturlus leiab aga üldjuhul lahenduse teaduskonnas.

Tallinna Tehnikaülikoolis on väga oluline, et oleksime eetika teemaga kursis, peaksime kinni kokkulepetest, headest tavadest ja seadustest. Oleme võtnud üheks eesmärgiks eetikat puudutava teadlikkuste tõstmise ning toetusmaterjalide loomise.

Igaüks peaks saama aru oma rollist, vastutama avaldatu eest ja aitama ülikoolil eetika mõttes areneda. Enim väljakutseid pakub aga kindlasti meie endi sisemine eetiline kompass ja rollist tulenevad eetilised nõuded. Lahendused ja otsused võivad ju erineda olenevalt sellest, kas ollakse õppejõu või teadlase rollis või hoopis ülikooli esindaja mõnes nõukogus.

Teadlastena panustame sellesse, et teadus oleks ühiskonnas väärustud; mõte oleks vaba; teadlased töötaks inimkonna hüvanguks. Me valmistame ette noori, tulevast põlvkonda teadusesse astuma. Oleme loomas alust, et just meie oleksime tehnikateaduste valdkonnas eetilisuse eestkõnelejad.

Akadeemilise eetika komisjoni info leiate nii sise- kui ka välisveebist "ülikooli juhtimise" alt.

Kui räägime Tallinna Tehnikaülikoolist, võime ülikooli kohta öelda palju erilist. Üks asi, mida saan esile tõsta ja mis mulle väga meeldib, on ülikooli ülesehitus. Palju eri üksusi annab palju valikuvõimalusi tudengitele ja teadlastele. Nad tulevad siia, valivad oma valdkonna ja saavad selles vallas tegutseda.

Veel üks oluline aspekt, mis mulle Tallinna Tehnikaülikooli puhul meeldib, on see, et oleme tänapäevase digimajanduse osa. Tehnikaülikool on seda liini kindlalt ajanud. Ja see on hea suund ka tulevikus. Sest digimajandus on tulevik.

Mina esindan materjalide ja keskonnatehnoloogia osakonda. Meie ülesandeks on arendada uusi päikeseenergia muundamiseks vajalikke materjale. Loomulikult kui räägime teadusest, on see alati kulukas. Mis mulle Tallinna Tehnikaülikooli juures meeldib, on see, et pingutatakse kõvasti selle nimel, et leida vahendeid ja ressursse erinevate projektide tarbeks, Euroopa projektide, et meie osakonnas oleks kõik võimalused, hästivarustatud laborid edukaks teadustööks.

Tallinna Tehnikaülikool on keskkonnale avatud, kui jutt on teadus- ja arendustegevusest või tehnoloogiasiirdest ettevõtetesse. See ei ole oluline mitte ainult Tallinna Tehnikaülikooli, vaid kogu Eesti jaoks.

Kui siia kandideerisin ja hiljem valituks osutusin, avastasin, et mul on võimalus avardada oma ekspert- ja oskusteadmisi. Eriti just teadus- ja arendustaristu väärib Tallinna Tehnikaülikoolis esiletõstmist. See aitab mul oma teadmisi laiendada ja aidata kolleege, endiseid kolleege ja endisi doktorante. 

Tallinna Tehnikaülikool ja meie kõik teeme palju tööd – selle nimel, et aidata Tallinnal paremini hoida, leida paremat lähenemisviisi, paremat süsteemi, tööriistu planeedi hoidmiseks, pidades kinni eesmärgist või piirangutest, mis on Euroopas kehtestatud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise nimel.

Tallinna Tehnikaülikool annab loomulikult väga head akadeemilist haridust, samuti üliõpilastele kontaktid terveks eluks. Kuid vilistlasena ootan kindlasti, et ülikool võtab rohkem avalikult sõna kõigis ühiskonda puudutavates asjades, loomulikult oma kompetentsi piires, ning suunab Eesti ühiskonna teadmistepõhist toimimist ja suundumusi veelgi rohkem.

Lisan ühe mõtte, mille olen saanud Euroopa ülikoolides ja korra ka Ameerikas lühematel kursustel käies. Mu sealsete õppejõudude, professorite aeg jagunes põhimõtteliselt kolme tegevuse vahel. Ühe kolmandiku jooksul nad õpetasid tudengeid. Teise kolmandiku jooksul tegid teadust, neil oli oma uurimisprojekt. Kolmas kolmandik oldi aga ametis konsultatsiooni- või tööprojektidega, töötati reaalsete firmadega tegelike probleemide kallal. Kui Tehnikaülikool saaks sellest kogemusest midagi õppida, oleks see väga-väga hea.

Kindlasti on üks suur küsimus, kuidas hinnata Tallinna Tehnikaülikooli edukust. Tavaline on see: millised on õppetöö tulemused; kui palju on väljakukkumisi. Ja kõik vaatavad, mis üliõpilasest pärast ülikooli lõpetamist edasi saab. Ma lisan siia veel ühe mõtte: minu meelest näitab edukust ka see, kui paljud ülikoolis tehtavatest teadusprojektidest leiavad reaalse väljundi majanduses, sealhulgas teadurite endi osalusega loodud start-up´ides, mis kasvavad suureks. Sest ükskõik kui hea teadustöö ei leia reaalset rakendust elus, võib sellest jääda väheks. Nii ootan ma Tehnikaülikoolilt ja tema teadlastelt kindlasti mõttelaadi, et nende ideed ja tööd jõuaks reaalse rakenduseni, kasvaks rahvusvaheliseks, aga võibolla isegi globaalseks. 

Üliõpilastele soovitan aga võtta ülikoolist maksimum. Need pole ainult teadmised, mida õppejõud teile vahendavad. See on kindlasti ka diskussioon, mida te omavahel peate. Need kontaktid, see suhtlusvõrgustik, mille te loote ülikoolis õppides, on kindlasti pagas kogu eluks. Teadmised ju vananevad, aga oskus õppida, probleeme lahendada, suhteid luua, diskussioonis ja meeskonnatöös lahendusi leida – see jääb kogu eluks.

Tallinna Tehnikaülikool panustab arengukava kohaselt ühiskonda läbi teaduse, hariduse ja innovatsiooni. Hariduse puhul on hästi oluline roll täiendusõppel.

Tallinna Tehnikaülikooli valdkonnad on eelkõige seotud inseneeriaga. Siin on meil eelis nii teiste ülikoolide kui ka teiste täiendusõppeasutuste ees. Pakume erinevaid programme hästi laial rindel. Meil on aastas ligi 400 õppekava ja umbes 800 koolitust. Väga tublid on olnud majandusteaduskond, IT Kolledž ja Virumaa Kolledž.

Näen, et kui me töötame täiendusõppuritele välja uue kava, suudame me seda pakkuda väga laiale ringile. Siin avardab võimalusi Inseneriakadeemia, läbi mille me seome hariduse andmise põhikoolis ja gümnaasiumis tasemeõppega ja sealtkaudu ka täiendusõppega nendele, kes on tasemeõppe lõpetanud, aga tulevad ennast täiendama Tallinna Tehnikaülikooli.

Loomulikult vaatan ma siin otsa eelkõige meie vilistlaskonnale. Vanus ei piira, millal õppima tulla - tulla võib igas vanuses. Pealegi muutuvad tööturu vajadused väga kiiresti. Et olla konkurentsivõimeline, tuleb spetsialistil kindlasti omandada uusi oskusi iga kolme või viie aasta järel.

2021. aasta sügisel piloteerisime Tallinna Tehnikaülikoolis ligi 20 mikrokraadi kava. Pakume tasemeõppe ainete põhjal täiesti uut komplekti neist tulevikuteadmistest, mida nii tööturule sisenejatel kui ka tööturul olijatel edaspidi vaja on.

Tulevikus võivad meie mikrokraadi kavad kujuneda ülikooliülesteks ja ka rahvusvahelisteks.

Kuna Tallinna Tehnikaülikool teeb aktiivset koostööd projekti EuroTeQ raames, siis miks kahe või kolme aasta pärast ei võiks omandada ühe aine Tallinna Tehnikaülikoolis, teise Müncheni Tehnikaülikoolis ja kolmanda Eindhovenis. Nii saab tulevane spetsialist endale kõige parema hariduse.

Tallinna Tehnikaülikooli kooliõpilastele suunatud tegevuste fookuses on valikainete pakkumine ja valikmoodulite väljatöötamine, et õpilased, kes lõpetavad gümnaasiumi, võiksid kergemini sisse astuda just Tehnikaülikooli. Meie kesksed valdkonnad siin on jätkuvalt tehnoloogia, materjaliteadused, samuti mehhaanika, elektroonika, energeetika, aga ka tehisintellekti õigus. Kui koolis omandada nende valdkondade algteadmised, on tulevasel spetsialistil neid bakalaureuse- ja magistritasemel juba palju kergem läbida.

Tallinna Tehnikaülikool võib kindlasti väga uhke olla, et meie maine on tõusutrendis ja tuntus kasvab, seda just ülikoolile väga olulises sihtgrupis – need on noored, kes alles valivad ülikooli ja õppimisvõimalusi, aga ka natuke vanemad noored, kes tulevad juba teise või kolmanda hariduse järele.

Uuringutest tuleb välja, et Eesti noored hindavad ülikooli tugevuste seas nii ratsionaalsed aspekte nagu õppe ja teaduse kvaliteet, aga ka emotsionaalset meeldivust. Kõigis neis on näha kasvu. Ning otsus, kas mulle meeldib see maja või mitte, määrab paljuski noorte otsuse.

Ja teine asi, mis meie häid arenguid tõestab: meie välisveebist huvituvad rohkem noored, teisalt aga need - nii Eestist kui ka väljast - kes googeldab magistriõppe kraade, mikrokraade, kõiki meie uusi tooteid. Üllatavalt suur on ka naiste huvi Tehnikaülikooli vastu.

Kui me vaatame, milliseid asju meie veebist otsitakse, siis korda lähevad päris sisulised teadustöö asjad, aga ka üritused, sündmused, meie inimesed. Nii et meil on suur potentsiaal olla väga huvitav ülikool väga laiale hulgale eestlastele. On nutikuse küsimus, kui palju on meil pakkuda sobivaid tooteid neile, kes õpivad töö kõrvalt või kes soovivad täiendada oma praegust haridust. Sellele mõeldakse väga palju!

Ja veel üks asi, mis Tehnikaülikoolis on tõeliselt erinev, isegi väga eriline - meil on palju kõrge tasemega kultuurikollektiive: mitmeid koore, tantsuansambleid, orkestreid. Imetlevat tähelepanu on pälvinud meie puhkpilliorkester. Mina ei tea ühtegi teist ülikooli, kellel oleks oma laulu- ja tantsupidu. Ning ainult "tipikatega" võime teha isegi rock-ooperi. Lisaks on meil kõrgtasemel sport.

Meil on eriline oskus korraldada sündmusi ja ka pidusid, kuhu tahavad tulla kõik: nii tänased õppijad ja töötajad kui ka vilistlased. See kõik teeb Tallinna Tehnikaülikoolist ühe väga erilise ülikooli, kus õppida, kus töötada ja kuhu jälle vilistlasena tagasi tulla.

Ülikoolil on uus arengukava, mille fookuses on kvaliteet. See on oluline igas ülikooli tegevuses: õppes, teaduses, aga ka organisatsioonis tervikuna.

Kvaliteet on tegelikult mõtteviis, mis algab igaühest meist. Me kõik saame sellesse panustada - ükskõik, mida me teeme, teeme me seda alati kõige paremini, nii hästi, kuidas me iganes oma rollis suudame.

Ülikooli arengukavas oleme sõnastanud srateegilised eesmärgid, seadnud endale väga täpsed sihid ja mõõdetavad tegevused. Oleme otsustanud ja omavahel kokku leppinud, et liigume nende eesmärkide suunas teadlikult, mõõdame ja jälgime, kas me suundume sinna, kuhu planeerisime. Ühelt poolt säilitame me kriitilise meele, teiselt poolt loovuse. Korrigeerime tegevusi vastavalt vajadusele, et liikuda õigete sihtide suunas.

Oleme kokku leppinud ka kvaliteedikontseptsioonis. Teame, kuidas me kvaliteeti pidevalt jälgime ja oma arengus edasi liigume.

Meie uues arengukavas on väga olulisel kohal väärtused, eelkõige inimkesksus. Me väärtustame inimest – on see siis tudeng või töötaja. Hoiame ühelt poolt kõrgelt akadeemilist kultuuri, teisalt aga väärtustame igaühe panust.

Selles kontekstis on ülioluline eetika. See peaks läbima meie ülikooli erinevaid valdkondi, olgu see siis õpe, teadustegevus, meie oma ülikooli kultuur. Viimases peaksime me oluliselt rohkem väärtustama igaüht, hoidma kõrgel nii akadeemilist kui ka eetilist kultuuri.