Ülikooli vanuse määratlemiseks on mitmeid võimalusi. Lähtuda võib kooli eelkäijate asutamisaastast, doktorikraadi andmise õiguse ja kõrgkooli staatuse saamise hetkest või muudest olulistest sündmustest. Seejuures pole eelkäijate puhul sageli esmatähtis õiguslik järjepidevus ning kronoloogiliste ahelate ajutine katkemine, kattumine või hargnemine ei dikteeri tulemust. Enamasti on vanad tehnikakõrgkoolid arenenud ametikoolidest ning sümptomaatiliselt on püütud oma ülikooli ajalugu viia võimalikult kaugesse minevikku.

Nõnda peab Praha Tehnikaülikool oma asutamispäevaks 18. jaanuari 1707. Ilmselgelt pole see sealse tehnikaülikooli sünnihetkeks, vaid sel päeval saadi keisrilt heakskiit käputäie noorte koolitamiseks insenerikunsti vallas. Reaalne õppetegevus algas kümmekond aastat hiljem. Alles 1806. aastal muudeti Praha tehnikakool polütehnikumiks ning 1901. aastal pälviti doktorikraadi omistamise õigus. 1920. aastast kannab õppeasutus tehnikakõrgkooli – České vysoké učení technické v Praze – nime. See kõik ei takista Praha Tehnikaülikooli peret tunda uhkust oma üle 300aastase ajaloo üle.

Sarnaseid arenguetappe läbis 1747. aastal Prantsusmaal asutatud École nationale des ponts et chaussées ning üheks maailma vanimaks tehnikaülikooliks peetav Freibergi Mäeakadeemia. Mäeakadeemia eelkäija Kurfürstlich-Sächsische Bergakademie alustas tegevust 1765. aastal, kuid alles 1899. aastal saadi kõrgkooli staatus. Mõnevõrra põhjendatum on 1794. aastal Pariisis asutatud École polytechnique’i ambitsioon olla maailma vanim tehnikakõrgkool.

Vähem või rohkem veenvate argumentide ja loomingulisusega on oma asutamisaasta määratlenud paljud väärikad tehnikaülikoolid: Braunschweig (1745), Istanbul (1773), Budapest (1782), Graz (1811), Viin (1815), Karlsruhe (1825), Varssavi (1826), Stockholm (1827), Dresden (1828), Kopenhaagen, Chalmers ja Stuttgart (1829), Hannover (1831), Zürich (1855), Riia (1862), Aachen (1870), Darmstadt (1877) jt. Sageli on vanadel ülikoolidel mitu aastapäeva, mida tähistada. Nõnda ulatub Berliini Tehnikaülikooli eellugu 1770. aastatesse, 1879. aastal asutati sealne tehnikakõrgkool, 1899. aastal saadi esimese tehnikakõrgkoolina Saksamaal doktorikraadi andmise õigus ning oma ametliku sünnipäevana tähistatakse 9. aprilli 1946, rõhutades sellega järjepidevuse puudumist natsionaalsotsialistliku minevikuga. Lähema näitena tähistab Tartu Ülikool nii asutamisaastat 1632, taasavamise aastat 1802 kui ka rahvusülikooli sündi 1919. aastal.

Eelnevast lähtudes võib mõistetavaks pidada arusaama, et Tallinna Tehnikaülikooli ajaloo saab viia keskastme Tallinna Raudtee Tehnikakooli asutamiseni 1880. aastal. Raudteekool asus Tallinnas, andis õpet tehnikaaladel ning mitmed selle kooli õppejõud ja õpilased toimetasid ka hilisemas Tallinna Tehnikumis. Julgema tõlgenduse korral tähistaksime seega tänavu Tehnikaülikooli 144. tegevusaastat. Ülikooli kunagine õppejõud Leo Õispuu on sõnastanud mõttekäigu: Tehnikaülikooli ajaloo alguseks on 27. jaanuar 1880, kõrgharidusega tehnikaspetsialistide koolitamise alguseks 17. september 1918 ja Tallinna Tehnikainstituudiks ehk tehnikaülikooliks reorganiseerimine toimus 25. juunil 1936.

Nõnda tähistatigi 1980. aastal üsna ulatuslikult Tallinna Raudtee Tehnikakooli ja TPI 100. aastapäeva. Kuigi 1880. aastaga alustamist peeti hiljem liiga julgeks sammuks, ei nõustunud ülikooli ajalooga tegelejad arvamusega, et Tehnikaülikool on asutatud alles 1936. aastal. Nõnda keeldus seda tunnistamast 1971. aastal asutatud ülikooli muuseumi teaduslik nõukogu ehk hilisem TPI ajalookomisjon, kuhu kuulusid teiste hulgas ka prof Leo Jürgenson ja dots Richard Ambros. Eriarvamuste tõttu ülikooli juhtkonnaga kujunes komisjoni eluiga küll lühikeseks.

Teada on, et rektor Boris Tamm püüdis energiliselt leida võimalusi ülikooli 50. juubeli tähistamiseks 1986. aastal. Selleks andis omajagu inspiratsiooni 1982. aastal toimunud Tartu Ülikooli 350. aastapäeva tähistamine, millega kaasnesid tähelepanuväärsed investeeringud. TPIs 1986. aastal tähistatud 50 aasta juubelit nimetati vahel küll nii „tehnikakõrghariduse reorganiseerimise 50. aastapäevaks“ kui „Tallinna Tehnikainstituudi 50. aastapäevaks“, kuid sisuliselt oli tegemist TPI juubeliga.

Sellest hoolimata ei vaibunud hääled, et kõige põhjendatum on ülikooli sünnihetkena tähistada 1918. aastat. Samast mõttest kantuna oli rektor Agu Aarna juba 1968. aastal püüdnud tähistada 50 aasta möödumist Eesti tehnilise kõrghariduse sünnist, kuid see soov ei leidnud võimude heakskiitu. Eelkõige ideoloogilistel põhjustel ei soovitud 1918. aasta sündmustele liigset tähelepanu omistada.

Laulva revolutsiooni päevil hakati taas aina jõulisemalt tegema selgitustööd, eriti noil päevil asutatud Tehnikaülikooli Muinsuskaitse Klubi eestvedajate poolt, et ülikool asutati 1918. aastal. Seejuures hinnati, et algne Tehniliste Erikursuste nimi oli üksnes Saksa okupatsioonivõimude jaoks välja mõeldud manöövernimetus ning tegelikuks mõtteks oli Tallinna Tehnikumi asutamine. 1988. aastal ülikoolis toimunud pidulikul Tallinna Tehnikumi 70. aastapäeva aktusel tõdeti, et 17. septembrit 1918 tuleks pidada ka Tehnikaülikooli sünnipäevaks.

Üheks keskseks argumendiks oli, et 1936. aastal Tallinna Tehnikum üksnes reorganiseeriti Tallinna Tehnikainstituudiks. Seda väidet toetab tõdemus, et tehnikainstituut jätkas tegevust samas Kopli 101 majas, põhiliselt samades laborites, suurel määral samade õppejõudude, erialade ja õppemetoodikaga ning paljude samade üliõpilastega. Konstateeriti, et Tallinna Tehnikumi ja Tallinna Tehnikainstituudi järjekestvus ei ole spetsialistides kunagi kahtlusi tekitanud. Vastuargumendiks saab tuua, et 1936. aasta Tallinna Tehnikainstituudi seadusega loodi Tallinna Tehnikumi, Riiklise Katsekoja, Tartu Ülikooli tehnikateaduskonna ja Õlikivi uurimise laboratooriumi baasil uus tehnikakõrgkool.

Nagu näha, on Tallinna Tehnikaülikooli sünnihetke paika panemine kirgi kütnud aastakümneid. Otsuse tähistada ülikooli sünnipäevana 17. septembrit 1918 tegi ülikooli nõukogu 1991. aastal. Kuid veel 2008. aastal, mil tähistati ülikooli 90. aastapäeva, tõstatati mitmel korral küsimus, kas ülikool ei peaks oma sünniaastat üle vaatama varasema kasuks. Tänaseks on vaidlused vaibunud ning traditsioon juurdunud. Põiklevaks peame jääma küll välispartnerite päringutele, kui palutakse esitada 1918. aasta daatumit kandev ülikooli asutamisdokument.

Ülevaade tugineb teostele „Tallinna Tehnikum 70“. Koostanud Uno Liiv. Tallinn 2005; „75 aastat Tallinna Tehnikaülikooli“. Koostanud Väino Rajangu. Tallinn 1994.