Tasakaalus majandus on ühiskonna toimimise viis, milles majandustegevuse tulemusena looduskeskkonna üldine seisund paraneb või vähemalt säilib. Panustamine majandustegevuse sellisesse korraldamisse – rohepöördesse – õigeaegselt ja mõistlikul moel on nii üksikisiku, ettevõtte kui ka riigi jaoks kasumlik ja tulus tegevus.

Energia teekaardi eesmärk on saavutada Eesti energiamajanduse kliimaneutraalsus nii, et hoitud – ja võimalusel isegi parem – oleks Eesti elanike heaolu. See peab sündima looduskeskkonda hoides ja parandades ning energiat ja loodusvarasid säästlikumalt kasutades.

Kuigi teekaart on 63 lehekülge pikk, on ta lihtsasti loetav ning selgete sõnumitega. Eelkõige peab kindlustama, et Eesti saab kiire kaasategija ning kliimapaketi eesmärkide järgijana maksimaalse kasu rohepöördest. Sellega seoses tuleb kindlasti muuta maksustamist, motiveerida taaskasutust, soosida tarbimise vähendamist.

Teekaart võtab vaatluse alla ka heitmekaubanduse mõju, taastuvenergia projektide finantseerimise riskide maandamise, maaomanike motiveerimise loodusliku süsiniku sidumise ja elurikkuse säilitamise alal, aga ka hoonete energiatõhususe parandamise. Seotuna käsitletakse transpordi, sealhulgas mootorikütuste valdkonda kuuluvaid küsimusi.

Teekardi järelduste kohaselt tuleb kaasajastada ka kaugkütte alaseid õigusnorme ning võimaldada elektri tootmisel uute investeeringute ja tehnoloogiliste lahenduste esilekerkimist. Paljudele eesmärkidele on lisatud soovituslikud tähtajad.

Vastvalminud teekaarti on juba esitletud Riigikogu keskkonnakomisjonile, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Arenguseire Keskusele. Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile, Eestimaa Looduse Fondile jm.  

Teekaardi koostamist koordineerinud Jaanus Purga hinnangul sünnib kirjeldatud tegevuste rakendamisel Eestis tulu nii üksikisikule, kogukonnale, ettevõtetele kui riigile ja seda loodust hoidval moel. „Vajalik on üleüldine ja lihtsalt mõistetav stsenaarium energiamajanduse korraldamiseks – just seda teekaart pakubki,“ kinnitas ta.

Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid energia teekaardi loomisel vanemteadur Anna Volkova, Targa linna tippkeskuse partnerlussuhete ja strateegia juht Einari Kisel, vanemlektorid Reeli Kuhi-Thalfeldt ja Natalia Levenko ning doktorant Marten Vändre.

Vaata teekaarti siin.