Keneli Pohlaku tehtud uuringus analüüsiti tarbijate vaenulikkust ja hoiakuid Venemaa toodete suhtes ning selle mõju ostuvalmidusele. Kogu valimi moodustasid 808 vastajat.

Uuring näitas, et tarbija vaenulikkus on 4,75 palli 7-pallilisel Likerti skaalal ehk keskmisest kõrgem. Sealjuures näitasid kõrgemat vaenulikkust vanemad tarbijad. „Arvatavasti tuleneb see sellest, et vanemad veel mäletavad Nõukogude okupatsiooni. Enamik noortest tarbijatest on elanud aga iseseisvas Eestis ning neil pole ebameeldivaid mälestusi okupatsiooniajastu Eestist,“ sõnas selgituseks autor.

Töös mõõdeti tarbija vaenulikkust läbi kolme konstruktsiooni: suurim on sõjavaenulikkus, seejärel majanduslik ja viimasena üldine vaenulikkus. „Võib arvata, et kõrge sõjavaenulikkus tuleneb Venemaa sõjategevusest Ukraina vastu ja geograafilisest lähedusest, lisaks ka kõrgendatud meediatähelepanust,“ sõnas Pohlak ja lisas: „Tuginedes teoreetilistele allikatele võib arvata, et kõrge sõjavaenu taga on ka kartus tulevikusõja ees ning selle kujunemisel on mänginud rolli varasemad ajaloolised konfliktid Eesti ja Venemaa vahel, mistõttu nähakse viimast ohtliku riigina.“

Uuringu tulemused näitasid selgelt, et tarbija vaenulikkus Venemaa suhtes avaldab negatiivset mõju ostuvalmidusele ehk tarbija vaenulikkuse kasvades soetatakse Venemaa päritolu tooteid Eesti turul aina vähem. „Sellest tulenevalt tegin ka ettepaneku Eesti jaekettidel ja edasimüüjatel vähendada nende toodete osakaalu tooteportfellis ning minimeerida tarneid, et vältida langust müügis. Tarbijad külastavad rohkem just neid jaekette, kus Venemaa tooted müügilt puuduvad,“ kommenteeris Pohlak.

Varasemates uuringutes on leitud, et tarbija vaenulikkus ei mõjuta hinnanguid vaenuliku riigi toodetele. Nüüd aga selgus üllatuslikult, et tarbija vaenulikkuse kasvades langesid hinnangud Vene toodetele. Pohlaku sõnul võis see tuleneda faktist, et varasemate uuringute puhul on vaenuliku riigina käsitletud riike, kus tarbija teadvuses toodetakse kõrge kvaliteediga kaupu – näiteks Saksamaa ja Jaapan. Venemaal aga tugevat tootmiskvaliteedi kuvandit uurija sõnul tekkinud ei ole.