Kui aasta alguses olid rektorid ühiselt otsustanud jätta halduslepingud sõlmimata, sest riigi vähese rahastuse tõttu oleks lepingujärgsete kohustuste täitmine olnud võimatu, siis nüüdseks on riik lubanud kõrgharidusele tänavu täiendavalt 10 miljonit eurot, samuti tegevustoetuse iga-aastast 15-protsendilist kasvu järgneval neljal aastal.

Riigieelarvest lubatud lisaraha hoiab kõrghariduse rahastamise tasemel umbes üks protsent SKP-st, ent rektorite sõnul pole rahakriis kõrghariduses sellega lahendatud. Olles küll ülikoolide jaoks elutähtis languse pidurdamiseks, ei kata lisaraha ära aastatega tekkinud puudujääki ega võta arvesse ka inflatsiooni. Aga ainuüksi elektri- ja küttehinna kallinemine toob tänavu ülikoolidele kaasa ligi 10 miljoni euro jagu lisakulu.

Rektorid tõdevad ka, et teiste tasuta ülikooliõpet pakkuvate riikidega võrreldes investeerib Eesti kõrgharidusse oluliselt vähem nii osakaaluna SKP-st kui ka üliõpilase kohta. Seega on avalik-õiguslike ülikoolide juhid seisukohal, et debatt kõrghariduse tuleviku üle peab jätkuma. Küsimus on pikas plaanis ehk selles, kuidas tagada kõrgharidusele 1,5 protsenti SKP-st.