Näiteid loodusteadusliku taustaga asjatundjate puuduse kohta pole vaja kaua ega kaugelt otsida. NPM Silmet OÜ arendab Virumaal haruldaste muldmetallide tööstust, kuid Eestis puudub selleks vajalik kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud. Ettevõte plaanib kõrgelt haritud töötajaid tuua Kasahstanist. Mitmed Eesti ettevõtted arendavad puidu väärindamisega seotud tööstust, kuid ka puidukeemikuid on Eestis väga raske leida. Miks?

Küsimusele vastates tuleb tõdeda, et loodus- ja täppisteaduste erialade õppimine ülikoolides on aastatega langenud. Haridussilmas avaldatud andmete järgi on loodusteaduste, matemaatika ja statistika õppevaldkonna tudengite arv Tallinna Tehnikaülikoolis, Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis viimase 10 aastaga vähenenud 22%.

Lõpetajate arvu langus on veelgi suurem: kui 2013/2014. õppeaastal lõpetas kolmes ülikoolis nimetatud valdkonnas 635 üliõpilast, siis õppeaastal 2020/2021 oli lõpetajate arv 423. See omakorda tähendab, et edaspidi langeb ka nende ainete kvalifitseeritud õpetajate arv üldhariduskoolides.

Pole õpetajaid, pole ka õppijaid

Riigikontroll tõi 2020. aasta aruandes Riigikogule välja, et eriti matemaatikas ja loodusteadustes on õpetajate järelkasv ohus. Peaaegu iga viies füüsika- ning iga kuues keemiaõpetaja on pensioniealine. Aineõpetajate süvenev vähesus ja ebapiisav järelkasv seavad ohtu üldhariduskoolides loodusainete õpetamise kvaliteedi, mis omakorda vähendab noorte arvu, kes tuleksid ülikoolidesse loodusaineid õppima. Tegemist on suletud ringiga.

Miks aga noorte huvi loodusteaduste õppimise vastu aasta-aastalt langeb? Põhjuseid on mitmeid, üks neist kindlasti infotehnoloogia kiire areng viimasel paaril aastakümnel ning selle valdkonna kasvanud populaarsus.

Üliõpilaste arvu kasv IT-valdkonnas on suures osas toimunud loodus- ja tehnikateaduste erialade arvelt. Tehnikaülikoolis alustas 2021/2022. õppeaastal bakalaureuseõppes loodusteaduste, matemaatika ja statistika õppevaldkonnas 160 tudengit, tehnika ja tootmise õppesuunas 625, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate õppevaldkonnas 909 tudengit. Seega asub IT-valdkonda õppima rohkem tudengeid kui loodus- ja tehnikateaduste erialadele kokku. Paradoksaalselt ei suuda Eesti ülikoolid samas tagada piisavalt ka IT-erialade lõpetajaid, et täita tööturu kasvavat vajadust.

Teekond algab matemaatikast

Loodusteaduste, tehnikateaduste ja IT-erialadel õppimise ühine eeldus on matemaatikaoskused. Paraku on need languses. Kui 2016. a kevadel sooritas 2671 gümnaasiumilõpetajat laia matemaatika riigieksami tulemusele vähemalt 50, siis 2021. a kevadel oli neid 2141. Ainuüksi Tehnikaülikoolis, kus minimaalne sisseastumise lävend on laia matemaatika riigieksami tulemus 50, alustas viimasel õppeaastal bakalaureuseõppes 1608 uut üliõpilast. Aga uusi tudengeid vajavad ka teised ülikoolid.

Ülikoolidesse astuda soovijate matemaatika-alaste oskuste parandamiseks on tehtud mitmeid ettepanekuid. Muuhulgas pakkusid Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll ja avatud ülikooli juhataja Hanno Tomberg välja, et Eesti ülikoolid võiksid aktsepteerida ainult laia matemaatika riigieksami tulemusi (Postimees 4. oktoober 2021). Oluline on ka ülikoolide koostöö gümnaasiumitega, et panustada loodusteaduste- ja tehnikahuviliste ettevalmistamisse.

Kõigile kasulik koostöö

Ülikoolid saavad loodusteaduste õppekavadel õppijate arvu tõsta peamiselt teiste erialade, samuti peale gümnaasiumi lõpetamist välisülikoolidesse õppima minevate noorte arvelt. Selleks peaksid ülikoolid viima omavahelise koostöö loodusainete õpetamisel uuele tasemele. Tallinnas saaksid üksteisest 9 km eemal asuvad Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool alustada põhiainete koos õpetamisega - sõltumata erineva väljundiga õppekavadest on matemaatika ja keemia üldained ju samad või sarnased. Põhiainete koos õpetamine aitab suurendada nii tudengite kui õppejõudude kriitilist massi ning parandada erialade nähtavust. Kindlasti ei saa koostöö eesmärk olla lihtsalt nn optimeerimine ja kulude kokkuhoid, vaid õppijate arvu summaarne suurendamine, mis vajab senisest hoopis suuremat ressurssi. Küll tuleb kokku leppida kulude katmises ja tulude jaotamises ülikoolide vahel nii, et kumbki pool ei oleks kaotaja.

Energiakriisist väljumine, rohepööre, jätkusuutlik areng on samuti meie kõigi ühised väljakutsed. Neil aladel tekkida võiva dubleerimise vältimiseks võiksid ülikoolid õpetada üheskoos või pakkuda vastastikku rohepöörde rakendamist toetavaid õppeaineid nagu ringmajandus ja keskkonnakaitse.

Ülikoolide koostöö peaks aga lisaks loodus- ja täppisteadustele hõlmama ka muid valdkondi, olema veelgi laialdasem. Distsipliinipõhine õpe liigub üha kiiremini probleemipõhise ning interdistsiplinaarse suunas, selleks on tarvis erinevate ülikoolide kompetentse.

Arutelud koostöö tõhustamise üle on ülikoolide vahel alanud. Edu eeldus on aga ühine arusaam probleemi olemusest ning bürokraatlike takistuste kõrvaldamine. Optimismi sisendab siin praegu toimuv avalik debatt kõrghariduse rahastamise üle ning arusaam, et see peab suurenema.

Arvamuslugu ilmus esmakordselt Postimehes 9.02.2022.