TalTechi Virumaa Kolledži humanitaarainete töörühma juht Kaire Viil | Foto: Dmitry Matveev

Ülikooli astunud gümnaasiumiharidusega inimesed oskavad emakeelt täiesti keskmisel tasemel ning stuudiumi lõpuks tuleb osata end ka teaduskeeles väljendada. Õpingute jooksul suunavad õppejõud noori eri keeltes teadusartikleid lugema, ideaaljuhul on kolleegide e-kursused ja muud materjalid koostatud eeskujulikus teaduskeeles.

Et häid akadeemilises stiilis tekste luua, tuleb neid esmalt palju lugeda ning nende kirjutamist peab kindlasti igal semestril harjutama. Selleks on ka eesti kooli lõpetanud üliõpilaste jaoks vajalikud väljendusõpetuse ja esinemise aluste ning akadeemilise kirjutamise tunnid. Tudengid saavad juba esimesel kontaktkohtumisel aru, et neil on emakeeleoskuses päris palju arenguruumi ja tundides osaletakse aktiivselt. Väljendusõpetuse ja avaliku esinemise kursuse lõpus kinnitatakse, et kõik õpitu oli kasulik ja väga praktiline ning õppejõu tagasisidestatud tööd arendavad kirjutamise ja kriitilise mõtlemise oskust.

Üliõpilased kinnitavad semestri lõpus, et keelehoolde tunnid on erialaainetele toredaks vahelduseks ning pärast kursuse läbimist jälgitakse nii enda kirjutatud kui ka teisi tekste teadlikumalt ning kriitilisemalt.

Ülikoolides on üsna oluline märksõna mobiilsus. Välisüliõpilased rikastavad kooliperet ning mitmekultuurilises keskkonnas on põnevam õppida ja õpetada. Mida teha, et välismaalt tulnud talent Eestisse tööle ja elama jääks? Nii välismaalaste kui ka muust rahvusest eestimaalase jaoks on oluline teada, et ta on igas Eesti maakonnas oodatud ja väärt tööjõud. Et ühiskonda sulanduda ja siinset elulaadi paremini mõista, tuleb ülikoolis riigikeelt pidevalt õpetada ka mitte-eestlastele. Vene peredest pärit noored valdavad eesti keelt tavaliselt pelgalt igapäevakasutaja tasemel. Praegu sooritab B2 taseme eesti keele kui teise keele riigieksami positiivselt 2/3 vene koolide lõpetajatest.

Õnneks valdavad paljud õppejõud lõimitud aine- ja keeleõppe meetodeid, et muust rahvusest tudengid saaksid võrdväärselt nii ainealaseid kui ka keeleteadmisi. Tegelikult peab enamik üliõpilasi rahvusest ja emakeelest sõltumata õppima selgeks erialaterminid ning suutma end ülikoolis teaduskeeles nii suuliselt kui kirjalikult selgelt väljendada.

Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži üliõpilastel on tööturul suur eelis – Ida-Virumaa noored oskavad vähemalt kolme keelt. Paljude emakeel on vene keel ning õpingute jooksul on võimalik õppida eesti keelt süvitsi 30 EAP ulatuses. Noored väärtustavad seda, et kolledžis luuakse neile eesti keele keskkond ning arendatakse erialakeele oskust. Paljud saavad endale kodus luua passiivse eesti keele keskkonna ning seetõttu kasutatakse tundides võimalust riigikeeles suhelda ja kõnelemisoskust arendada. Loomulikult õpitakse ülikoolis juurde ka erialast ja akadeemilist inglise keelt.

Usun, et keegi ülikoolis ei kahtle eesti keele õppe vajalikkuses. Paraku ei ole eestikeelsed teadusuudiste portaalid üliõpilaste ega välistudengitest keeleõppijate jaoks alati keelekasutuse etaloniks. Kui soovime, et meil oleks ka tulevikus eestikeelne kõrgharidus ja omakeelsed kõrgkooliõpikud, peame kõrgkoolides teaduslikku eneseväljendust õpetama veelgi rohkem ning loomulikult ka ise eeskujuks olema. Välisüliõpilane ja -kolleeg suudab oma siinse esimese semestri jooksul algaja keelekasutaja (A2) tasemel eesti keele selgeks õppida ning inglise keel ei pea olema nendega igapäevasel suhtlemisel iseenesestmõistetav.

2019 on eesti keele aasta ning väga paljud riigi organisatsioonid pööravad tänavu rohkem tähelepanu töötajate suulisele ja kirjalikule keelekasutusele. Virumaa Kolledžis toimuvad eesti keele aastal igal kuul keelehoiu teemaüritused. Teeme toredaid näitusi, seintel on lõbusad rahvapärased ütlemised. Aprillis korraldasid Virumaa Kolledži eesti keele lektorid Ingrid Prees ja Valentina Limonova kolleegidele töötoa tasuta keeleressursside kohta veebis. Uuriti Eesti Keele Instituudi veebilehel olevaid keelekäsiraamatuid, sõnastikke ning terminite andmebaase. Lõbusama tegevusena võrreldi erinevate tõlkeprogrammide tulemusi. Eesti keele aastale pühendatud tegevused jätkuvad Virumaa Kolledžis ka sügisel.

• Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.