TalTechi energiatehnoloogia instituut hoiab enda põues üht saladust. Ühe mitte eriliselt silma paistva labori ukse taga ülikooli esimesel korrusel peidab ennast läbi mitme korruse kõrguv seadeldis, mille üks eesmärk on uurida ja katsetada süsinikdioksiidi eraldumise ja kinni püüdmisega seotud protsesse.
Just selle aukartust äratava tehnoloogiate rägastiku ees kohtusid energiatehnoloogia instituudi esindajad, maailma ühe suurima energia- ja keemiaettevõtte Aramco asepresident Ahmad A. Al-Sa`ad ning Eesti tehnoloogiaettevõtte AuVe Tech OÜ juht Johannes Mossov. Teemaks võeti, kuidas vähendada traditsiooniliste energiaallikate keskkonnamõjusid.
Kohtumise eesmärk oli näidata külalisetele, millised on selles valdkonnas TalTechi ideed ja lahendused ning panna alus edasisele koostööle. „Meil on palju aktiivseid ja hakkajaid inimesi, kes tahavad kliimaprobleemidega seotud küsimusi lahendada,“ rääkis professor Alar Konist. „Oleme rajanud unikaalse katsetuskeskkonna, kuhu paigutasime erinevad seadmed erinevate CO2 püüdmisega ja kasutamisega seotud tehnoloogiate sobivuse katsetamiseks.„
Teadustöö, tulevikus ka koostöö, eesmärk on süsinikdioksiidi heitmeid ja keskkonnamõju vähendada. „Isegi süsinikuvabade kütuste kiire arengu ja leviku ajal peame aru saama, et maailmas on endiselt kasutusel paljuski just fossiilsed kütused,“ selgitas Konist. „Näiteks Hiina ja India on suured kasutajad.“
Tallinna Tehnikaülikooli teadlased pakuvadki tehnoloogiat neile, kes ei kiirusta üleminekuga alternatiivsetele kütustele, kuid tahavad oma mõju keskkonnale siiski vähendada. Parim selleks on Konisti hinnangul lahendus püüda CO2 kinni enne, kui see meie planeedi atmosfääri eraldub.
Viimase paari aastaga on CO2 püüdmise tehnoloogiate rakendamine paisu tagant välja saanud. Tehtud on küllalt palju investeerimisotsuseid, seda mitte ainult põlevkivitööstuses, vaid ka keemia-, mineraali- ja metallitööstuses ning tsemendi tootmises – ehk igal pool, kus tekivad gaasilised heitmed, kus on korsten.
Püütud ja ladustatud heitmeid saab ka kasutama hakata. Praegu uuritaksegi, milliseid tooteid oleks sellisest toorainest kõige optimaalsem teha. „Peame tegelema kõikide võimalike tehnoloogiatega, et töötada välja parimad variandid iga sihtrühma jaoks,“ tõdeb professor Konist. „Arvestame on töös selle tulemuste võimalike kasutajatega kogu maailmas. Me ju tahame muuta maailma paremaks!“
Küsimusele, kas kohtumine oli edukas, vastab Alar Konist: „Juba see, kui siia on tuldud, tähistab külaskäigu edukust. Niisama siia ei satuta. Meid on üles leitud, sest maailmas juba teatakse, millega me tegeleme.“