Huvitaval kombel juhtus sama ka pärast bakalaureuse lõpetamist: Tarmo oli veendunud, et lõpetab koolitee, kuid kõigest kahe nädala pärast oli juba astunud magistriõppesse. Tõenäoliselt on huvi lahenduste ja praktiliste probleemide vastu juhatanud teda aina uute väljakutseteni – üheks neist ka doktorantuur. Doktoriõppes asus ta professor Mihkel Kõrgesaare juhendamisel uurima laevade kokkupõrkekindlust ning töötama välja simulatsioonimudelit, mis võimaldaks seda kiiresti ja täpselt hinnata. 

Praeguseks on Tarmo Sahk oma õpingute käigus läbinud mitmeid õppeaineid, mis on andnud talle tugeva teoreetilise baasi oma uurimistööks. Samal ajal on ta hinnanud, milliseid lahendusi selles valdkonnas juba eksisteerib, et leida küsimusi, mis on veel vastuseta. Nii saab kindlaks teha, millist tühimikku tema töö võiks täita. Ta plaanib 2025. aastal avaldada ühe konverentsiartikli ning ka artikli teadusajakirjas.

Doktoritöö aitab ennustada laevade kokkupõrke tagajärgi

Simulatsioonimudel laeva kokkupõrkekindluse hindamiseks on Tarmo Saha doktoritöö keskne osa. Mudeli eesmärk on aidata ennustada laeva käitumist kokkupõrke korral. Lihtsustatult öeldes: kui laev peaks õnnetusse sattuma, tahame teada, milliseid kahjustusi see põhjustab ja kuidas neid vähendada. Tavapäraselt kasutatakse selliste olukordade hindamiseks keerukaid arvutusi, mis analüüsivad iga veeosakese liikumist laeva ümber. See on küll väga täpne, kuid samas aeglane ja kulukas meetod.

Tarmo Saha arendatava arvutusmudeli eesmärk on leida kiirem ja lihtsam viis laeva kokkupõrke tagajärgede hindamiseks. Kui tavapärane lähenemine nõuab iga veeosakese liikumise detailset arvutamist, siis Tarmo arendab oma uurimistöös lihtsamat matemaatilist mudelit, mis pakuks ligikaudse, kuid piisavalt täpse tulemuse. See muudaks arvutused tunduvalt kiiremaks ja vähem ressursimahukaks, säilitades samal ajal täpse ülevaate laeva kokkupõrkekindlusest. Töö käigus valideeritakse arvutusmudel ka mudelkatsetega katsebasseinis. 

See lähenemine on oluline, et kiirelt ja efektiivselt hinnata laevade ja muude merestruktuuride kokkupõrkekindlust, aga ka rohekütuste, nagu vesiniku ja veeldatud maagaasi (LNG), kasutuselevõtul. Näiteks vesinik ja LNG nõuavad oma väiksema energiatiheduse tõttu suuremaid mahuteid, mida on keeruline paigaldada olemasolevatele laevadele, kuna need peavad vastama rangetele turvanõuetele, mis on kehtestatud Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt. IMO lubab siiski kasutada ka alternatiivseid konstruktsioonilahendusi, tingimusel et nende turvalisus on tõendatud tipptasemel LEM-simulatsioonidega, mis arvutavad nii laeva liikumise kui ka struktuuri reaktsiooni üheaegselt.

Seega on loodetav lõpptulemus töötada välja arvutusmudel, mida oleks lihtne integreerida olemasolevatesse disainiraamistikkudesse ja mis võimaldaks luua alternatiivseid kokkupõrkekindlaid merestruktuure.