Loodusõnnetused põhjustavad igal aastal majanduslikku kahju ligi 130 miljardit eurot. Neis hukkub tuhandeid inimesi. Läänemere piirkonnas elab üle 50 miljoni inimese üleujutuste poolt ohustatud rannikualadel. Suurõnnetused sünnivad siis, kui kokku langevad mitmed ebasoodsad tingimused, nt veetase on juba kõrge ja võimsad lained suruvad vett rannikule juurde.
Näiteks 2005. aasta jaanuaris Läänemere riike laastanud torm Gudrun (Saksamaal Erwin) põhjustas üleujutusi ning ulatuslikku kahju just mitme teguri kokkulangemise tõttu. Enne tormi surusid Põhjamerelt puhuvad tuuled hulga vett Läänemerre. Kaitsva jääkatte puudumine ja Läänemere kujuga hästi sobituv tuule muster aitas kaasa võimsa tormiaju ja ebatavaliselt kõrgete lainete tekkimisele. Hukkus 17 inimest, neist üks Eestis.
Kuna tugevad tuuled puhuvad Läänemerel kindlatest suundadest, on üleujutuste oht eri rannalõikudes väga erinev. Tallinna tehnikaülikooli teadlased dr Nadežda Kudryavtseva, dr Andrus Räämet ja prof Tarmo Soomere analüüsisid, millistes kohtades võivad ohtlik tormiaju ja kõrged lained ühiselt suuri probleeme tekitada. Enamasti arvatakse, et murelapsed on Peterburi Soome lahe idasopis ning mõned Poola ja Saksa sadamalinnad. TalTech arvutusklastris jooksutatud lainemudeli ja Rootsi kolleegide rehkendatud veetasemete võrdlemine näitas, et sellised kombinatsioonid ohustavad kõige enam hoopis Rootsi ja Soome vahel asuva Botnia mere rannikuid. Soome lahes ja Eesti läänerannikul on seda tüüpi äärmuslike üleujutuste võimalus väiksem kui Botnia meres, kuid suurem kui Leedu, Poola ja Saksamaa rannikul. Sellised „üllatused“ näitavad, kui oluline on mõista, kuidas meie meri reageerib eri tegurite koosmõjule, millest ükski omaette võetuna ei tundu ohtlik. Eriti kliimamuutuste kontekstis võib kolme või nelja ebasoodsa asjaolu kokkulangemine meile tuua mitte ainult peavalu rikutud asjade tõttu, vaid ka tõsise riski inimeludele.
N. Kudryavtseva, A. Räämeti ja T. Soomere artikkel „Coastal flooding: Joint probability of extreme water levels and waves along the Baltic Sea coast” ilmus 26. mail ajakirja Journal of Coastal Research, erinumbris 95, 1146–1151, https://doi.org/10.2112/SI95-222.1
Dr. N. Kudryavtseva on alates 2015. aastast Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi, lainetuse dünaamika laboratooriumi (Akadeemia tee 21, 12618 Tallinn, Eesti) vanemteadur, nadezhda.kudryavtseva@taltech.ee, https://www.researchgate.net/profile/Nadia_Kudryavtseva