1. märtsist on Tehnikaülikoolis ka kaheksa õpperaja kaasprofessorit. Igaüks on õpetamisvaldkonna tipptegija: kõrgelt hinnatud nii üliõpilaste, kolleegide kui ka valdkonna ekspertide hulgas, oodatud esineja ja tuntud kõneisik. Nad juhendavad eeskätt I ja II astme lõputöid, aga on edukalt juhendanud vähemalt ühe doktoritöö. Esitasime neile kõigile neli küsimust.
Palun tutvusta ennast.
Olen uudishimulik vaatleja. Armastan ülikooli rahvusvahelist, avatud ja arengule orienteeritud õhkkonda ning võimalust töötada koos toredate kolleegide ja noortega. Meeldib lugeda, aias nokitseda ja reisida, eriti koos oma lastega.
Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest uues ametis kasu on?
Kõik, mida olen töiselt teinud, on olnud põnev ja õpetlik. Tegutsemine riigiametnikuna, teadusprojekti juhi ja partnerina, eksperdi ja õppejõuna on ühel või teisel moel suunanud mõtlema keeruliste ühiskondlike probleemide lahendamise, suurte organisatsioonide toimimise ja juhtimise ning õppimise üle. Senine kogemus ütleb, et õppimist selle kõige laiemas tähenduses ei ole võimalik ülehinnata ning et õppimine toimub eelkõige läbi koostöö. Usun, et sellele teadmisele on rakendust ka kaasprofessori rollis.
Mida tahad õpperaja kaasprofessorina korda saata?
Mind kõnetavateks teemadeks on teaduspõhine õpe ning õppetöö ja praktika sidumine. Olen püüdnud neid edendada oma senises tegevuses ja püüan ka edaspidi. Loodan kaasa mõelda ja tegutseda õpetamise arendamise, õppetöö väärtustamise ning nii üliõpilastele kui ka õppejõududele sõbraliku ja avatud arengukeskkonna loomisel.
Üks üllatus seoses uue positsiooniga?
Elu pakub iga päev mõne toreda üllatuse. Kaasprofessori rolli kandideerimisega on ülikooli elust veelgi nähtavamaks saanud tahk, mis pakub rohkelt tegutsemis- ja panustamisvõimalusi ning mida veavad kirglikud inimesed.