Palun tutvusta ennast.

Olen hariduselt biofüüsik ning kaitsesin oma doktorikraadi Tehnikaülikoolis aastal 2002 rakendusfüüsika erialal. Peale kahte järeldoktorantuuri Prantsusmaal tulin tagasi Tehnikaülikooli ja lõin 2007. aastal Wellcome Trusti grandi toel süsteemibioloogia labori. Uurin südamelihast sooviga aru saada erinevate protsesside regulatsioonist ja nende interaktsioonist südames.

Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest tenuuris kasu on?

Ma eeldan, et kõik teaduskarjääri kogemused on tenuuris kasulikud. Tõstaksin siin esile kogemuse labori juhina Tehnikaülikoolis koos kõigi aspektidega, mis see kaasa toob.

Mida tahad tenuuriprofessorina korda saata?

Suuremas osas on eesmärgid samad, mis olid ka varem vanemteadurina ja süsteemibioloogia labori juhina. Küll aga tenuuriprofessorina pööran tähelepanu õppetööle ja soovin panustada teaduspõhisesse haridusse Tehnikaülikoolis. Biofüüsika ja süsteemibioloogia on interdistsiplinaarsed alad ja minu eesmärk on selle suuna laiem edasiarendus Tehnikaülikoolis. Usun, et see võimaldab ette valmistada insenere ja teadlasi, kes rakendavad insenerlikku lähenemist ning baasteadmisi füüsikast, matemaatikast, keemiast ja IT-st bioloogiliste protsessidega seotud probleemide lahendamiseks. Nagu näiteks personaalmeditsiiniga seotud küsimused. Seega, arvestades alade interdistsiplinaarsust, soovin kaasata tudengeid nii loodusteaduskonnast kui ka Tehnikaülikoolist laiemalt ning võimaldada neil osaleda tipptasemel teadustöös.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud?

Üllatusi ei ole olnud.