Tiia Rüütmann on inseneripedagoogika kaasprofessor mehaanika ja tööstustehnika instituudis

Palun tutvusta ennast.

Olen Eesti inseneripedagoogika keskuse ja inseneriteaduskonna õppearenduse keskuse juhataja, õppejõud ja mentor. Olen ka Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP valitud president, minu presidentuur algab käesoleva aasta septembris. Hariduselt olen keemiatehnoloogiainsener, kuid viimasel 20 aastal pühendunud inseneripedagoogikale, sealhulgas STEM didaktikale.

Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest uues ametis kasu on?

Kindlasti on uues ametis kasu minu teadmistest inseneripedagoogikas, läbiviidud teadus- ja arendustegevustest, rahvusvahelisest koostööst ja võrgustikest, mentorina tegutsemisest, õppurite tagasisidest, aktiivsetest ja alati kaasa mõtlevatest kolleegidest, koostöiselt koostatud inseneripedagoogika täiendusõppekavast, korraldatud rahvusvahelistest teaduskonverentsidest, külalisõppejõu tööst välisülikoolides ja paljust muustki. See, mis millekski kasulik on, selgub töö käigus. Kindlasti soovin oma tööd ja tegevust pidevalt analüüsida ja reflekteerida, et õppida igast kogemusest ning jagada neid kolleegidega.

Mida tahad õpperaja kaasprofessorina korda saata?

Plaanin tuua koduülikooli rohkem parimaid rahvusvahelisi praktikaid inseneripedagoogikast. Soovin oma teadmiste ja kogemustega toetada inseneri- ja loodusteaduskonna õppejõude ning doktorante õppimiskeskses õpetamises, tutvustada ja rakendada CDIO probleemõppe põhimõtteid nii õppekavaarenduses kui ka õppejõutöös. Soovin panustada ka institutsionaalse akrediteerimise lõppraportis välja toodud probleemide lahendamisse.

Üks üllatus seoses uue positsiooniga?

Olin töölähetuses, kui minu postkasti jõudis õppeprorektorilt õnnitluskiri teatega, et ülikooli senat toetas minu kandidatuuri. Olin mõtetes just lõppenud diskussiooni juures ning saabunud meil oli üllatav ja inspireeriv. Henry Brooks Adams on öelnud: „Õpetaja mõjutab igavikku – ta ei saa kunagi teada, millal tema mõju tegelikult lõppeb...”