Palun tutvusta ennast.

Olen abielus, mul on neli last, tütred on ämmaemandad ja pojad on tarkvarainsenerid. Armastan merd ja purjetamist.

Lõpetasin Tallinna Tehnikaülikooli 1986. aastal süsteemiinsenerina. Peale lõpetamist töötasin Küberneetika Instituudis akadeemik Enn Tõugu juures nooremteadurina ja tegelesin graafiliste tööjaamade riistvara projekteerimise ja ehitamisega. Eelmise sajandi lõpus tolleaegses Eesti Telefonis töötades olin pankade kaudu autentimise lahenduse ja otsekorralduste – tänaste e-arvete lahenduse eelkäija – väljatöötaja ja juurutaja.

Millistest Sinu kogemustest ja teadmistest professuuris kasu on?

Oma 18-aastast avaliku sektori karjääri alustasin Riigi Infosüsteemide Arenduskeskuses X-tee, ID-kaardi ja portaali eesti.ee juurutamisega. Kaheksa aastat juhtisin Eesti e-riigi arendamist MKM-is. Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskuse strateegiat kujundasin ja arendusportfelli juhtisin neli aastat. E-riigi Akadeemias vanemeksperdina olen viinud Eesti e-riigi kogemust teistesse riikidesse.

Alates 2002. aastast olen olnud IT kolledži lektor. Minu põhiteemaks on infosüsteemide projektide kavandamine ja juhtimine. Koos tudengitega uurime, miks ja kuidas tuleb uue tehnoloogia kasutuselevõtmisel läbi mõelda ka vajalikud muutused organisatsioonide toimimise loogikas. Läbi aastate on olnud üheks uurimisteemaks tehnoloogia nutikas kasutamine õppimise ja õpetamise korraldamisel.

Ajendatuna tudengitega tehtud töö tulemustest algatasin Eesti Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse juhatuse liikmena 2018. aastal personaalse õpiraja taristu arendamise initsiatiivi. Ideeks on kasvatada iseõppimise võimet, kasutades nutikalt tehnoloogia võimalusi. Tänaseks on valmis saanud õpiraja taristu teenused, mis võimaldavad koguda õppija nõusolekul õpikogemuse andmeid, neid analüüsida ja pakkuda õppijale valikuid oma õppimise juhtimiseks. Samuti sai loodud „Marakrati“ kontseptsioon – see on õppija isiklik AI agent, kes on talle toeks kogu elukestva õppimise tee.

Mida tahad Tehnikaülikooli organisatsiooni arhitektina korda saata?

Organisatsiooni arhitektina lähtun eeldusest, et arhitektuur aitab hakkama saada süsteemi keerukusega.

Tallinna Tehnikaülikool on kahtlemata organisatsioon, kus üksused on omavahel seotud paljude eri tüüpi sõltuvustega. Süsteemiinseneri tööriistade abil püüan analüüsida võimalikke konflikte, mis paratamatult tekivad. Pean enda väljakutseks näidata igale osapoolele seoseid organisatsioonis just tema vaatest, et igal juhtimistasandil oleks võimalik kaaluda ja teha juhtimisotsuseid, mis toetavad ülikooli kui terviku eesmärke.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud?

Meeldiva kogemuse olen saanud eranditult kõigilt kohtumistelt ja aruteludelt, need on olnud väga sisukad, konstruktiivsed ja tulemuse saamisele suunatud.