Alates 1. septembrist on Mare Roosileht Virumaa kolledži direktor. Ehkki samas majas töötanud üle 25 aasta, palusime tal end uue juhina tutvustada.
Tutvusta ennast, palun, viie lausega.
Olen väga õnnelik inimene, sest mind ümbritsevad ainult head inimesed. Minu töö on minu hobi ja minu lapsed on minu uhkus. Olen pärinud oma saarlastest vanematelt jonni ja kanguse ning vanavanematelt juudi kavaluse ja vene rahvuse suure, armastava südame. Mulle meeldivad väljakutsed ja ma naudin nendega toimetuleku protsessi. Olen optimist ja tean, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
Milliseid varasema tööelu kogemusi ja teadmisi oma uuele töökohale tood?
Olen kogenud, et kui midagi väga soovida ja koos meeskonnaga selles suunas tegutseda, siis on kõik võimalik. Tean, et kõige olulisemad on inimesed, kellega iga päev õlg õla kõrval toimetan, ja neid ei jäta ma kunagi hätta. Püüan kolleegide jaoks alati kohal olla, ka siis, kui viibin füüsiliselt kaugel. Inimestega suhtlemine, nende ärakuulamine ja usaldamine on ühtse tiimi loomise alus. Kuna olen juhtinud aastaid palju erinevaid projekte, siis tean, kui oluline on planeerimine, eesmärkide seadmine, meeskonnatöö ja süsteemsus.
Mida tahad TalTechi Virumaa Kolledži direktorina korda saata?
Virumaa Kolledž ja Põlevkivi Kompetentsikeskus tuleb tuua Eestis pildile ning teadvustada kõige kõrgemal tasandil regionaalsete kolledžite rolli ja olulisust nii piirkonnas kui ka laiemalt. Kolledž peab panustama rohkem rahvusvahelistumisse nii õppejõudude ja tudengite mobiilsuse kui ka välisõppejõudude kaasamise näol. Meil peab tekkima teadustegevuse ja -rahade taotlemise võimekus eelkõige (põlevkivi)keemia valdkonnas ning innovatsioonivõimekus infotehnoloogia, energeetika ja mehaanika valdkonnas. Eelpoolöeldu jaoks on vaja leida või kasvatada töötajaid, kes soovivad antud valdkondadesse panustada, suurendada teadurite ja professorite arvu, luua doktorantide töö- ja õppekohad.
Üks üllatus, mis direktorina töötades on olnud?
Kõige vahvam oli, kui kolleegid, kellega olen aastaid koos töötanud, küsisid, kas mind peab nüüd proua direktoriks kutsuma. Leppisime kokku, et jään kõikide jaoks endiselt Mareks. ■