Ringmajandus (ingl circular economy (CE) on terviklik majanduslik lähenemisviis, mille eesmärk on vähendada maailmas ressursside kaevandamist, vähendada jäätmete hulka ning pikendada materjalide ja toodete eluiga.

Seda peetakse ettevõtetele, majandusele ja keskkonnale kasulikuks lahenduseks, mis rõhutab korduskasutamise, ringlussevõtu ja ümbertöötlemise tähtsust. Ehkki üleminekut ringmajandusele peetakse jätkusuutlikkuse seisukohalt oluliseks, esitab see väljakutse traditsioonilisele lineaarsele kasvumudelile.

Vaatamata kasvavale teadlikkusele selle eelistest ja valitsuse algatustest on ringmajanduse tavade kasutuselevõtt Eestis siiski alles algusjärgus. Sestap tegi Tallinna Tehnikaülikooli professor Wolfgang Gerstlberger koos jätkusuutliku väärtusahela juhtimise meeskonnaga uuringu. Töö eesmärk oli välja selgitada, kuidas Eesti ettevõtted võtavad kasutusele tehnilisi uuendusi ringpraktikate jaoks ja millised on erinevused tööstusharudes.

Töörühm kasutas uuringus niinimetatud segameetodit, mis hõlmas ühest küljest 12 osalejaga kvalitatiivseid rühmaintervjuusid. Teisest küljest tegid nad kvantitatiivse uuringu 190 väikese ja keskmise ettevõttega, et anda põhjalik ülevaate ringmajanduse innovatsiooni takistustest ja võimalustest.

Teadliku kliendi hüvanguks

Uuringust selgus, et Eesti väikesed ja keskmised ettevõtted tegelevad ringmajandusele üleminekuks vajaliku innovatsiooniga toote elutsükli erinevates faasides. Eelkõige täheldati suurimat osalust toote kujundamise etapis, kõige vähem aga materjali valmistamise ja kasutusea lõpu faasis.

Töörühma huvitas seegi, mis ettevõtteid uuendusi juurutama motiveerib. Selgus, et peamised motiivid olid klientide nõudlus ja soov tõhusamalt tegutseda. Kuna kliendid muutuvad üha teadlikumaks, aga ka keskkonnateadlikumaks, on ettevõtted motiveeritud pakkuma nii-öelda puhtamaid ehk vähem keskkonda rikkuvaid ja jätkusuutlikumaid valikuid. Lisaks julgustavad ettevõtteid jätkusuutlikke tooteid valmistama erinevad Euroopa Liidu poliitikad ja strateegiad, näiteks ökodisaini direktiiv.

Siiski tuvastas uuring mitmed tõkked, mis takistavad Eestis ringmajanduse innovatsiooni. Märkimisväärne katsumus on rahalised piirangud: väikestel ja keskmistel ettevõtetel on sageli raskusi ringmajandustavade rakendamisega seotud kuludega. Lisaks tuvastati takistustena teadmiste ja võimalike koostööpartnerite puudumine ning ettevõtte strateegiatega seotud probleemid.

Uuring tõi esile ka ainuomased erinevused innovatsiooni rakendamisel tööstusharude kaupa. Selgus, et arvutitööstuses keskenduti innovatsiooni tehes peamiselt kasutus- ja disainifaasidele, samas kui elektritööstuses võis näha olulisi uuendusi just disaini- ja tootmisfaasis. Samal ajal olid keemiatööstus ja metallitööstus rohkem seotud tootmise ning turustamise ja kasutamise faasidega – teistes faasides oli nende innovatsioonitase erinev.

Mida soovitada ettevõtetele?

Kindlasti tuleks uuringu autorite hinnangul kiirendada Eesti väikeste ja keskmiste ettevõtete üleminekut ringmajandusele. Samuti julgustavad nad poliitikakujundajaid välja töötama ja tugevdama mitmesuguseid poliitikaraamistikke. Kuna rahalised võimalused on paljudel ettevõtetel napid, siis kutsuvad teadlased riiki üles pakkuma senisest enam erinevaid toetusmehhanisme ning looma elluviimise toetusprogramme.

Autorite sõnul on väga oluline ka Eesti inimeste harimine ringmajanduse põhimõtetest ja eesmärkidest, samuti jätkusuutlike toodete eelistest. Nimelt selgus, et ettevõtteid mõjutab enim just nende kliendi soov. Kui Eesti inimene nõuab kliendina ressursside hoidmist ja toodete kasutusea pikendamist, siis ettevõte selles suunas ka püüdleb. 

Niisiis võib autorite sõnul öelda, et Eesti väikesed ja keskmised ettevõtted teevad juba märgatavaid edusamme ringmajanduse innovatsiooni omaksvõtu suunas, kuid arenguruumi veel on. Õige toetuse ja stiimulitega saavad need ettevõtted teadlaste sõnul olla kesksel kohal keskkonnahoidliku, jätkusuutliku ja ringmajandustavadele põhineva Eesti majanduse tuleviku loomisel.

Põhjalikumalt saab uuringu kohta lugeda teadusartiklist "Innovatsioon ringmajanduses: ülevaade Eesti ettevõtete üleminekuteekonnast".