Tallinna Tehnikaülikooli reproduktiivbioloogia uurimisrühma ja Tartu ettevõte Celvia teadlased näitasid, kuidas majapidamistoodetes leiduv ftalaatide hulka kuuluv kemikaal DEHP võib naiste viljakust kahjustada.
Ftalaate kasutatakse peamiselt PVC plastiku koostisosana mitmetes majapidamistoodetes nagu toidukarbid, mänguasjad, vihmakindlad materjalid, aga ka kosmeetika- ja meditsiinitooted, et anda materjalidele rohkem painduvust ja veekindlust. DEHP (dietüülheksüülftalaat), üks ftalaatidest, vabaneb plastiku küljest hõlpsasti ning satub loodusesse ja meie organismi. Kuna ftalaate leidub nii joogivees kui ka tolmus, on kokkupuudet selle kemikaaliga keeruline vältida. Enamike viljakas eas naiste munasari sisaldab mõõdetavates kogustes DEHP-d just munarakku ümbritsevas keskkonnas ehk folliikulis.
Euroopa Liidus on ühe levinuma ftalaadi DEHP kasutamine majapidamistoodete ja laste mänguasjade tootmisel keelatud, sest on leitud seoseid erinevate terviseprobleemide tekkimisega. Samas lubatakse DEHP-d endiselt kasutada meditsiinis näiteks doonorvere säilituskottide ja meditsiiniseadmete voolikute koostisosana.
Uuringus koguti proove Eesti ja Rootsi kehavälise viljastamise (IVF) patsientidelt. Selgus, et DEHP mõjutab suguhormoonide tootmist. „Leidsime, et DEHP kõrgem tase munasarjades on seotud muutustega suguhormoonide tootmises, mis võib ohustada naise viljakust (1)“, selgitas töö juhtivautor Inge Varik Taltechi reproduktiivbioloogia uurimisgrupist.
Uuringus leiti esmakordselt DEHP seos põletikuliste protsessidega munasarjas. Celvia (endine tervisetehnoloogiate arenduskeskus) juhatuse esimehe ja töö kaasautori Andres Salumetsa sõnul on immuunsüsteemil munasarjas tähtis roll munaraku vabanemisel ehk ovulatsioonil, kuid liigne immuunreaktsioon võib taas ohustada viljakust.
Konsortsiumi varasemas uuringus avastati, et kõrgema DEHP tasemega IVF patsiendid olid viljatusravile vähem vastuvõtlikud (2). TalTechi reproduktiivbioloogia uurimisgrupi juht ja mõlema töö kaasautor dotsent Agne Velthut-Meikas tõdeb: „IVF on üks kättesaadavamaid võimalusi viljatutel paaridel oma bioloogilise järglase saamiseks, kuid vaid umbes iga kolmas protseduur viib lapse sünnini. Kemikaalide sisaldus munasarjas võib ravi õnnestumise tõenäosust veelgi vähendada.“
Uuringu tulemused rõhutavad vajadust kasutada kemikaalide ohutuse hindamiseks naise viljakusele senisest sobivamaid meetodeid. Katseloomadega tehtavad katsed ei anna piisavalt täpset hinnangut kemikaalide mõju kohta naiste tervisele.
Uuring viidi läbi koos üle-euroopalise konsortsiumiga FREIA ja tulemused avaldati mainekas teadusajakirjas Environment International.
Viited:
(1) Varik et al., https://doi.org/10.1016/j.envint.2024.108960
(2) Bellavia et al., https://doi.org/10.1016/j.envres.2022.114447