Teadusrahastuse suurendamise aruteludes ollakse üsna ühel meelel selles, et rahastamise suurendamisel tuleb jälgida lisanduvate ressursside suunamist ühiskonna ja majanduse arengut kõige enam toetavatele tegevustele ja osalistele. Detsembris allkirjastatud Eesti teadusleppes kohustuvad selleks nii teadusasutuste, teadlaste kui ka ettevõtjate esindajad.
Siret Rutiku, Uurimistoetuste osakonna juhataja, Eesti Teadusagentuur
2019. aastal avab Eesti Teadusagentuur (ETAg) esmakordselt taotlusvooru eksperimentaalarenduse toetustele. Arendusgrant (inglise k proof-of-concept grant) on mõeldud Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavatele teadlastele, kes on huvitatud oma senise teadustöö tulemuste kommertsialiseerimisest või muul moel ühiskonna hüvanguks rakendamisest. Arendusgrantide jaoks eraldati riigieelarves täiendavad vahendid, st neid ei anta välja teiste personaalse uurimistoetuste (PUT) arvelt.
Teadus- ja arendustegevuse üldmõiste alla kuuluvad alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus. Eksperimentaalarendus on süstemaatiline töö, mis põhineb uurimistegevusega saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse (OECD Frascati käsiraamat 2015). Varem kasutati eesti keeles ka nimetust katse- ja arendustööd.
PUT grantidega võrreldes on kõige olulisem erinevus, et arendusgrant ei ole mõeldud n-ö tavapäraseks uurimistööks (nt rakendusuuringuteks), vaid selleks, et toetada varasemate uurimistulemuste reaalset rakendamist. Seepärast peaks need tulemused olema vähemalt tehnoloogilise valmiduse tasemel 4. Teiseks erinevuseks on, et tähelepanu ei pöörata niivõrd taotleja senise teadustöö bibliomeetrilistele näitajatele, kuivõrd projekti innovatsioonipotentsiaalile ja projektiidee „küpsusastmele“ tootearenduse perspektiivist.
Seepärast toimub taotluste esitamine kahes etapis: eeltaotluste puhul hinnatakse eelkõige tehnoloogilise valmiduse lähtetaset ning projektiideed. Sellest voorust edasi pääsenud taotlejad saavad esitada nn täistaotlused. Nendes hinnatakse ka taotleja ja projektimeeskonna võimekust, projekti olulisust jmt. Hindajatena kaasatakse teadlaste kõrval ka ettevõtlustaustaga eksperte. Taotlemine ja hindamine toimub nagu ikka ETISes.
Arvestades granditüübi uudsust ja esimese taotlusvooru väikest mahtu (kokku 400 000 eurot) tasub enne taotlema asumist põhjalikult tutvuda selgitavate materjalidega ETAgi kodulehel (www.etag.ee/rahastamine/uurimistoetused/arendusgrant) ning küsimuste korral kindlasti pöörduda ETAgi poole (siret.rutiku@etag.ee, tel 7317 381). ■