Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste loodud lahendus võimaldab raskesti lagunevaid saasteaineid eemaldada nii veest kui ka õhust senisest oluliselt efektiivsemalt, kuid uue tehnoloogia rakendamine sõltub paraku nii rahast kui ka riigi ja erasektori huvist.
Artikkel ilmus portaalis Tööstusuudised.ee
Uus tehnoloogia tähendab impulss-koroona elektrilahenduse kombineerimist katalüütiliste/fotokatalüütiliste protsessidega ja maksimaalse energiaefektiivsuse kasutamist, mis peaks praegusel rohepöörde ajastul olema kui õlekõrs, millest reostusesse uppuv maailm võiks tahta kinni haarata.
Teadusgrupi juht, Tallinna Tehnikaülikooli professor Sergei Preis tunnistab, et ta ise peab selle teadustöö puhul kõige olulisemaks fakti, et võrreldes olemasolevatega on uus tehnoloogia isegi 2,5 kuni 3 korda energiatõhusam. Ja see kehtib iga uue vee ja õhu saasteaine töötlemise kohta. „Uurimisprotsessis avastasime ka faktoreid, mis mõjutavad protsessi n-ö ootamatult, aga see ootamatuse element teebki uuringu huvitavaks,“ nendib Preis.
Kuidas tulemuseni jõuti?
Uue tõhusa puhastustehnoloogia väljatöötamisel oli eesmärk veest, õhust ja jääkmudast eemaldada püsivaid inimtegevusest pärinevaid mikrosaasteaineid, kantserogeenseid nitrosoühendeid ning lenduvaid ühendeid. Uurimistöö hõlmas koroonalahenduse kombinatsioone Fenton-tüüpi oksüdatsiooniga ja fotokatalüüsiga gaasifaasis, kusjuures analüüsiti nii protsessi efektiivsust, reaktsiooni kulgu kui ka võimalikke piiranguid. Selle tulemusel leiti sobivaimad protsessi tingimused.
Nimetatud tehnoloogia rakendamise ja parema ohutuse tagamise eelduseks oli selle erinevate saasteainete lagundamisel väga efektiivse protsessi parameetrite kvantitatiivne hindamine.
Just selline lähenemisviis ongi oluline läbimurre energiasäästliku ja inimsõbraliku tehnoloogia kasutamisel veepuhastuses ja keskkonnakaitses.
Tõeliselt loominguline töö
Saasteainete lagundamine enneolematu või lausa võrreldamatu energiaefektiivsusega saavutati koroona impulss-elektrilahenduse (KIEL) kasutamisel püsivate mikrosaasteainete, endokriinsüsteemi kahjustavate ühendite, ravimite, pestitsiidide, tekstiilivärvide, kantserogeenide ning lenduvate ühendite suhtes vees ja õhus. KIEL eksperimentaalsed uuringud, mis olid kombineeritud väliste oksüdeerijate ja gaasifaasi fotokatalüüsiga, võimaldasid aga optimeerida protsessi parameetreid vee- ja õhusaasteainete suhtes, andes omakorda aluse KIEL rakendatavusele, mastaabi suurendamisele ja ohutusele.
Rõõmu tegi Preisile see, et uurimisrühma liikmed pakkusid välja mitmesuguseid uusi ideid ja said edasiviivaid tulemusi, arendades tehnoloogiat kohati ootamatutes suundades. „See oli tõeliselt loominguline protsess,“ rõhutab professor Preis.
Kas teadustöö tulemus jõuab reaalsesse ellu?
Teadlaste eesmärk on iseloomustada vee, õhu- ja jääkmuda plasmaga ja katalüüsiga puhastamisprotsessi nii detailselt, et saaks maksimaalselt leevendada riske tehnoloogia mastaapimisel, aga see ei ole Sergei Preisi sõnul enam teadlaste „rida“, kuid partneritega töötatakse koos. Uue tehnoloogia arendamisega seoses püsib Preisi sõnul lootus, et Tallinna Tehnikaülikooli teadlased saavad anda oma panuse ka selle mastaapimisel. „Loodame ka, et Keskkonnatehnoloogia teaduslabor jääb ellu enamaks kui veel üheks aastaks, sest olles 100% riigi või ühiskonna „asi“ ei leia keskkonnatehnoloogia endale erasektori investorit, kui see ei ole vee- või õhupuhastuse taristu tootja,“ selgitab Preis. Niisuguseid kahjuks siin Eestis lähedal aga ei ole.