Enn Listra töötab Tallinna Tehnikaülikoolis alates 1992. aastast. Ta on olnud professor ja õppetooli juhataja alates aastast 2002 ning dekaan ajavahemikul 2004 kuni 2009 ja alatest aastast 2017. 

Ta oli tunnustusest kuuldes rõõmus, aga tema teine mõte tuli oli ootamatu. ”Ma olen varem veidi kunstlikuks pidanud, kui inimesed sellises situatsioonis kuulutavad, et see ei ole tunnustus mitte ainult minule, vaid kõigile, kellega koos seda või teist tegime,” märkis Listra. Ent tunnustuse pälvimine pani seda teisiti mõistma. ”Meelde tulidki inimesed, väga paljud siinsamas Mustamäel, kellega koos oleme sadu asju teinud. Aitäh kõigile!”

Tal on väga suured teened tänapäevase majandusteaduskonna väljakujundamisel. Tema dekaaniks oleku ajal ühendati Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonnaga Rahvusvaheline Ülikool Audentes. Majandusteaduskond toodi Koplist Mustamäe linnakusse ning liideti sotsiaalteaduskonnaga. Sel ajal on kasvanud nii teadus- kui õppetöö kvaliteet ja suurenenud on rahvusvaheline nähtavus ning koostöö. Teaduskond on tõusnud omas valdkondades Skandinaavia ülikoolide tasemele ja Ida-Euroopa tippu.  

Listra on Eesti Panga nõukogu liige alates aastast 2004, aktiivne erialastes organisatsioonides (k.a. rahvusvahelised) ja nende juhtorganites, viljakas majandusteadmiste ja -teaduse edendaja. Eraldi tuleks esile tõsta tema tegevusi majandusteadusliku kõrghariduse kvaliteedi tõstmisel nii Eestis kui rahvusvaheliselt läbi osalemise erinevates organisatsioondes ja hindamisnõukogudes. 

Professor Siim Veski töötab Tallinna Tehnikaülikoolis alates 1999. aastast. Tema teadustöö on keskendunud viimase kümne tuhande aasta keskkonnamuutuste, elustiku ja inimmõju uurimisele. Selle temaatika kaasaegsust näitab talle 2022. aastal Eesti Vabariigi teaduspreemia toonud tööde seeria "Mineviku õppetunnid: jääajajärgne keskkond muutuva kliima ja kasvava inimõju tingimustes". Veski on viljakalt publitseeriv ja väga hästi tsiteeritud geoloog. Ta juhendab nelja doktoranti ning sama palju on edukalt doktorikraadi kaitsnud. Ta on mitmete kodumaiste ja rahvusvaheliste erialaseltside ja -ühenduste liige. 

„Ootamatu sündmus, aga ilus! Mul on heameel lisaks ka selle üle, et hulga teadlasi on jälle teenetemärkide saajate nimekirjas. Eriti tore oli näha äramärgitute seas ka minu esimest orienteerumistreenerit Toivo Kotovit,“ tunnustas professor Veski veel üht teenemärgi pälvinut. Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvinud Kotov on olnud meisterorienteeruja aastast 1973.

Professor Veski on ka väsimatu teaduse jõutaja (olles muu hulgas Äksi Jääaja keskuse teadussisu konsultant) ning vastutab maateaduste olümpiaadi korraldamise eest Eestis. Viimane on saavutanud kindla koha teiste Eesti olümpiaadide hulgas. Mullu pälvis Eesti võistkond rahvusvahelisel võistlusel kümme medalit, mille hulgas nii individuaalsed kui ka meeskondlikud kullad. See näitab Siim Veski juhitud meeskonna väga kõrget taset. Olümpiaadi kaudu loodame tõsta geoloogi kui Eestile üliolulise ja auväärse ameti populaarsust noorte hulgas. 

Professor Ivo Fridolin on toonud ülikooli uue uurimis- ja õppetemaatika - neerupuudulikkusega patsientide dialüüsravi tehnoloogia. Ta on arendanud selle välja kõrge rahvusvahelise tunnustuseni, mida kinnitab tema valimine selle ala juhtiva rahvusvahelise töörühma European Uremic Toxin (EUTox) liikmeks ja organiseerinud asjakohase uurimisrühma. Ta on  seda pikka aega edukalt juhtinud ning arendanud välja praktilise laialdase rahvusvahelise koostöö. Professor Fridolin on Teaduse tippkeskuse EXCITE ehk Estonian Centre of Excellence in ICT Research juht. 

Professor Ivo Fridolin oli tunnustusest kuuldes üllatunud, kuna tegu on väga haruldase sündmusega. Seejärel aga oli tänutunne nii uurimisgrupi liikmetele, kolleegidele ja lähedastele, ilma kelleta poleks see võimalik olnud. “Tänapäeva teadus-arendus ja ka õppetöö on meeskonnatöö. Tekkis soov seda tunnustust neile kõigile jagada,” kirjeldas ta.

Kaimo Vahter on  meresüsteemide instituudi insener. Eesti Punase Risti V klassi teenetemärgi pälvib ta vereloovutamise eest. 

"Aga vere hinnaga kõlab liiga dramaatiliselt. Tegemist pole nii suure asjaga – olen doonorlusega tegelenud umbes 25 aastat, vaikselt, endale, saati teistele märkamatult, muude talituste kõrvalt, möödaminnes. Enesetundele jätab kena jälje, soovitan igaühele. Lisaks, eks igal hingelisel pea vähemalt üks ühiskondlik roll olema –  kohaliku koguduse kellamees või doonor, ega sääl tummist vahet ole. Peljata teha midagi kasulikku või päris asja oleks tarbetu ning võrduks kiiktoolis kiikumisega – mitte kuhugi ei vii edasi.

Ilmselt sai tema kõik alguse päevil, mil koolitee maalt pealinna tõi ning kui verekogujate (Põhja-Eesti Verekeskus) liikuvbrigaad üksvahe ise kohale tuli, võimlas atribuudid püstitas, seda eesmärgiga tudengitelt võtta pire obrokit. Viimast siis 400 milliliitri vere näol. Sest ajast see tõbi külges ongi, maha jätta vist ei kavatsegi. Siinkohal tänu ka minu varasemale ja tänasele tööandjatele, kes pole takistust selleks aktiks teinud (seaduse järgi ei saagi seda teha), nagu ka selle eest, et nad mind töötegemisel pole suuremat seganud!

Uudise kõrgel tasemel riiklikust komplimendist kandis ette hea endine töökaaslane. Julgen väita, et tema enam elevil oli kui mina. Juhindudes kainest loogikast ehk sellest, kuidas igal oinal oma mihklipäev on, siis liiga suur tundepuhang mind ei tabanud (äkki tabab veel, väikese viitega). Reaktsioon oli vast miskit sellist, kui siis, mil näed vana varest lauda katuselt alla kukkumas," leidis Vahter.

Iseseisvuspäeva eel tänab Eesti Vabariik traditsiooniliselt oma teenetemärkidega inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks. Riigi teenetemärgid on tunnustus Eesti inimestele ja meie toetajatele välisriikides nende pühendumuse, igapäevase visaduse, ka vapruse eest.