Doktorite promoveerimisele saab kaasa elada kell 14 TalTechi Youtube'i kanali vahendusel.

Sarnaselt muutuva maailmaga on ka doktoritööde teemad muutunud TalTechis üha laiahaardelisemaks: kestlikust ehitusest terviseandmeteni, loodusjõudude uurimisest riigihalduse ja äriettevõtete töökorralduseni, rääkimata IT-st, tehisarust, uudsetest tervisetehnoloogiatest ja kümnetest muudest olulistest insenerlahendustest.

„Üha rohkem on n-ö integreeritud uurimistöid, mis tähendab, et koostööd teevad erinevate valdkondade teadlased, mõjutades positiivselt kogu ühiskonda,“ nendib TalTechi teaduskommunikatsiooni juht Kaire Uusen. Uudseid tehnoloogiaid vajavad ka humanitaarid, nii kunstnikud, õpetajad kui ka põllumehed, nii noored kui ka vanad, nii Eestis kui ka maailmas.

Robotite vastu tuntakse suurt huvi

Ehkki silmapaistvaid doktoritöid on palju, jõudsid mitmed neist ka välismeediasse. Näiteks 2025. aastal tegi tähelendu põdrajalgadega roboti uudis, mis jõudis aasta esimesel poolel enam kui poolesajasse välismeedia kanalisse, sh tippväljaandesse The Wall Street Journal, aga ka Eesti meediasse. Millega oli täpsemalt tegemist? Prantsusmaalt Eestisse TalTechi õppima tulnud Simon Pierre Godon osales akadeemik Maarja Kruusmaa juhitud TalTechi robootikateadlaste uurimisrühmas, mis töötas välja n-ö põdrajalgu meenutavad uued biomimeetilised jalad, tänu millele saavad robotid liikuda ka keerulistes looduslikes tingimustes – näiteks mudas või pehmes lumes. Ühtlasi võimaldab see roboteid kasutada senisest paremini ja tõhusamalt keskkonnaseires, põllumajanduses ja katastroofiolukordades. Godon kaitses oma doktoritööd 30. juunil 2025 ning uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas Bioinspiration & Biomimetics.

Meedias räägiti ka teistsugusest robotist, mis aitab inimesel käia. Märtsi lõpus oma doktoritööd kaitsnud Jakob Rostovski TalTechi Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudist uuris, kuidas muuta liikumist abistavad seadmed nutikamaks, et need tuvastaksid kõrvalekaldeid kõndimise käigus. Rostovski töö aitab arendada lahendusi, mis muudavad taastusravi täpsemaks, energiatõhusamaks ja kasutajasõbralikumaks.

Juunis kaitses oma doktoritööd inseneriteaduskonna nooremteadur Kristo Vaher, kelle uurimisobjektiks olid tootmises kasutatavad autonoomselt teisaldatavad koostöörobotid.

Avalikkust huvitavaid teemasid tuleb üha juurde

Kui veel aastaid tagasi tundusid mõningad doktoritööd ülimalt keeruliste ja argielukaugetena, siis tänu uurimisvaldkondade omavahelisele seotusele ja ka noorte teadlaste ladusatele kommunikatsioonioskustele see enam nii ei ole.

„Isegi näiliselt kõige keerulisem teema võib osutuda huvitavaks, kui teadlased sellest selgelt ja arusaadavalt räägivad. Õnneks on üha rohkem teadlasi, kes oskavad oma tööst inimlikult rääkida ja näidata ühiskonnale n-ö suurt pilti – miks see, millega nad tegelevad, on tähtis või mõjutab meie elu,“ selgitas TalTechi kommuniaktsiooni keskuse juhataja Sulev Oll aasta doktoritöödele tagasi vaadates.

„Just seepärast avaldab TalTech igakuiselt ka doktoritööde ülevaateid (vt 2024/2025 õppeaastal kaitstud TalTechi doktoritöid). Kõik TalTechis kaitstud doktoritööd on täies mahus leitavad ka TalTechi digikogus.“  

Igal juhul julgustab Sulev Oll kõiki huvilisi külastama Tehnikaülikooli veebi ja portaali Trialoog, kust leiab palju huvitavat ja kasulikku infot teadlaste uurimistööde ja oluliste teadussaavutuste kohta, mida ajalehtedest ei leia. „See on üks hea võimalus kogeda positiivset, sest Eesti teadlaste osalusel valmib maailmas tipptasemel teadusuuringuid, mis kindlasti aitavad muuta maailma paremaks.“