Kuuest doktoritööst kaitsti majandusteaduskonnas kaks, inseneriteaduskonnas kaks ning loodus- ja IT-teaduskonnas kummaski üks.

17. märtsil kaitses loodusteaduskonna doktorant Oksana Goidyk uurimistööd „Vedela kiudbetooni voolamise mõju kiudude orientatsioonile“, mille tulemused võivad mõjutada tulevikus Euroopa ehitusnorme. Näiteks selgus, et isegi väikesed muutused kiudbetooni tootmisprotsessis viivad muutusteni kiudude orientatsioonis, mis mõjutavad oluliselt katsekehade pragunemise järgset käitumist ja tugevust. 

19. märtsil kaitses oma doktoritööd „Üleminekud kuhu? “Kosmolokaalse tehnoloogia” transformatiivse potentsiaali uurimine tuleviku kooseksistentsi otsingul“ Asimina Kouvara majandusteaduskonnast. Eesmärk oli selgitada ja pakkuda välja, kuidas tehnoloogia võiks soodustada pluralistlikke olemise, teadmise ja loomise viise, vastandudes tehnoloogilise globaliseerumise poolt juhitud kahjulikule homogeensuse universaliseerimisele. 

24. märtsil toimus inseneriteaduskonna doktorandi Nutan Bharat Savale doktoritöö „Tselluloosi lahustamine ja ümberesterdamine superaluselises ioonvedelikus [mTBNH][OAc] koos roheliste kaaslahustitega“ kaitsmine. Eesmärk oli uurida erinevate roheliste kaaslahustite potentsiaali, kui need on segatud destilleeritava superaluselise ioonse vedelikuga SB-IL, et parandada tselluloosi lahustumist ja ümberesterdamise efektiivsust. SB-IL-il on kõrge tselluloosi lahustumisvõime ja keemiline vastupidavus taaskasutusel, kuid selle kõrge viskoossus piirab tselluloosi kontsentratsiooni lahuses ja ka maksumus on kõrge. Neid probleeme on võimalik aga lahendada. 

27. märtsil kaitses Siarhei Autsou inseneriteaduskonnast doktoritööd teemal „Tõrketaluvusega juhtimis- ja diagnostikastrateegiad tööstusliku karteesianroboti liikumise planeerimise juhtimissüsteemi jaoks“. Eesmärk oli suurendada ebatraditsiooniliste masinate ja rakenduste, sh robotisüsteemide töökindlust ja tõhusust, mis nõuab aga juhtimise, diagnostika ja rikete prognoosimise parandamist-täiustamist, et minimeerida seisakuid, suurendada tootlikkust ja ennetada kriitilisi süsteemirikkeid. Kõik need ülesanded muutuvad seoses robotisüsteemide kasutamise levikuga erinevates tööstusharudes üha olulisemaks.

28. märtsil kaitses Jakob Rostovski IT-teaduskonnast doktoritööd „Reaalajaliste meetodite arendus sammusiseste kõrvalkallete tuvastamiseks kõnnianalüüsis“. Neuroloogilised haigused võivad mõjutada kõnnaku kvaliteeti ja liikumisvabadust. Levinumad rehabilitatsioonijärgsed tehnikad hõlmavad passiivseid abivahendeid või aktiivseid seadmeid, nagu eksoskeletid või funktsionaalse elektrilise stimulatsiooni (FES) seadmed, mis tuginevad tugevalt kõnnakufaasi tuvastamisele, et tagada korrektne aktiveerimine või stimulatsioon. Kuna reaalajas kõnnaku anomaaliate tuvastamine on endiselt problemaatiline, keskendus doktoritöö just sellele teemale, pakkudes lahendusi ja hinnates populaarsemaid algoritme ning esitades raamistikku ja andmestikku nende jõudluse võrdlemiseks.

31. märtsil kaitses Steven Nõmmik majandusteaduskonnast oma doktoritööd „Avaliku sektori organisatsioonide koostöö digitaalse innovatsiooni juhtimisel“, mis keskendus uue kontseptuaalse ja empiirilise arusaama loomisele avaliku sektori organisatsioonide koostööst digitaalse innovatsiooni juhtimiseks. Doktoritöö jaoks kombineeris autor võrgustikupõhist ja e-valitsemise kirjandust digitaalse innovatsiooni algatuste analüüsimiseks. 

Veebruaris kaitsti TalTechis kaks ja jaanuaris kaheksa doktoritööd, neist infotehnoloogia ja loodusteaduskonnas kummaski kolm ning inseneri- ja majandusteaduskonnas mõlemas üks.