Helen Sääsk | Fotod: Helen Sääsk

Sessioonidena toimuv õpe on ligipääsetav neilegi, kes õpingute kõrval peavad muudeks pühendumisteks aega leidma. Kuressaares õppivatest tudengitest ligikaudu kaks kolmandikku on 25aastased ja vanemad, enamikul on töökoht, paljudel väikesed lapsed. Seni koguneti aastas kaheksaks õppenädalaks, esmaspäevast reedeni, ent koroonapandeemia taustal saab loengutes osaleda distantsilt. Iseseisvat osa õppest juhendati digikanalites varemgi.

Andrus Šultsil oli ülikooli astudes seljataga sõjaväe täpsuslaskuri karjäär. Esimese elukutsevaliku tegemisel otsis Andrus põnevust, hiljem küpsesid tema väärtused teistsugusteks ja valik langes väikelaevaehituse õppe kasuks. Motiveeritud tudengina sai Andrus 2. kursusel võimaluse osaleda praktikandina professor Mihkel Kõrgesaare uurimisrühmas. „Professor pakkus välja ülesanded, mida praktika raames täita. Nägin seda suurepärase enesearengu võimalusena ja haarasin ideest kohe kinni,“ meenutab Andrus. Praktikandi põhiülesanne oli õppida kasutama lõplike elementide meetodit: „LEM on päriselu matemaatiliselt arvutil simuleerimise meetod. Arvutuslikus hüdrodünaamikas saab LEMi rakendades simuleerida näiteks laeva liikumist vees või seda, mis juhtub laevaga kokkupõrkel. Kui aga kõige põhilisem kokku võtta, siis tegelikult õppisin professor Kõrgesaare juhendamisel arvutit kasutama,“ hindab Andrus oma praktikakogemust. Tema arvates on SCC laevaehituse õppimisel suureks abiks: „Tahaksime veel rohkem käed külge panna, tahame näha, kuidas asjad toimivad, mitte sellest ainult kuulda.“

Karan Patel huvitus mereinseneeriast Riia Tehnikaülikoolis masinaehituse bakalaureuseõpet lõpetades ning tuli samuti SCCsse praktikale ja magistrantuuriks valmistuma: „Kokkupuude meretööstusega avardab mu silmaringi ja julgustab meretehnika või laevaehituse magistriprogrammi valima.“ Karan veedab SCCs õpingute mõistes terve vaheaasta ja tutvub kõigi tegevustega laevamudelite katsetamisest projekteerimisõppeni, lisaks läbib magistrantuuri kandideerimiseks vajaliku täiendava matemaatikakursuse. „Aitan kolleegidel mudelkatsebasseinis laevamudeleid katsetada ja mõõtetulemusi analüüsida. Uurime veeliini pikkust, märgpindala, takistust, trimmi. Eri parameetrite põhjal arvutatakse laeva disaini ja jõudlust kirjeldavad koefitsiendid,“ selgitab Karan mudelkatsete sisu. „Üks põnevamaid tegemisi on olnud vees liikuva laeva takistuse arvutamine,“ märgib ta.

Teadlaste ja doktorantide jaoks on Väikelaevaehituse kompetentsikeskuse taristu keskkond ja vahendid, millega oma igapäevatööd teha, aga ka kohtumispaik, Eesti meretööstuses tuntud kaubamärk ja kaasnev kontaktide võrgustik. Püsivalt asub SCC ruumes Mihkel Kõrgesaare meretehnoloogia ja hüdrodünaamika uurimisrühm, kuid taristut kasutavad ka teised teadusgrupid. „Tänapäeva inseneri töö toimub paljuski arvuti abil ning meie eesmärk on luua n-ö tööriistu, arvutusmeetodeid, millega ettevõtted saaksid oma tööd lihtsustada ja kiirendada. Arvutustööriistade ja -meetodite töökindluse tagab aga nende eelnev katseline valideerimine. Ilma katselaboriteta seda teha ei saa,“ kirjeldab professor Kõrgesaar SCC teadustaristu rolli arvutusliku hüdrodünaamika edendamisel.

Andrus Šults on nüüdseks SCC töötajate ridades, meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu ja -teenuste arendamise projektis SCC 2.0, mis viiakse ellu tänu riikliku tähtsusega teadustaristute investeeringute kavale. SCC 60meetrine katsebassein saab tulevikuks veelgi täpsemaid mudelkatseid võimaldava sisseseade, täienevad avaveekatsete ja materjalilabori teenuste valik ning tugevusanalüüside võimalused. Projekti partner on Baltic Workboats AS, kelle ruumes luuakse nutika disaini keskus, mis toetab virtuaal- ja liitreaalsuse rakendamist laevaehituses.