Väljakutses osales kaheksa uurimisrühma, kes jagasid palju häid praktikaid nii omavahel kui ka teistele uurimisrühmadele; konkursi lõpus esitati põhjalikud raportid rakendatud meetmetest ning tulevikuplaanidest. Energiasäästukohti otsides mõõdeti paljude seadmete energiakulu ühes, teises ja kolmandas režiimis ning otsiti optimaalseid lahendusi, sätiti koosolekuid päevavalgele ajale akendega ruumi ning kleebiti üle kogu instituudi silte ja sildikesi, mis meenutasid energia säästmist. Toodi aga välja ka selliseid energiakokkuhoiu kohti, mida on raske mõõta – näiteks on mõistlik välja vahetada külma sisse laskvad välisuksed ja aknad. Instituudi direktor Pirjo Spuul märgib, et kuna energia säästmist meenutavad sildid on üleval kõikjal instituudi tööruumides, on säästuvajadusest teadlikud kõik töötajad, mitte ainult väljakutses osalenud uurimisrühmad, nii et mõju on suurem. 

Lõviosa säästukohti olid seotud kõikvõimaliku aparatuuriga. Tundub elementaarne tõmmata seinast välja kõik tagavaraseadmed, kuni nad oma aega ootavad, ning lülitada alati välja kõik seadmed, kui neid ei kasutata, kuid seda tehakse siiski üllatavalt vähe. Seetõttu ilmusid väljakutse ajal laborites paljudele seadmetele sildid, mis väljalülitamist meenutasid. Börsihinnaga elektri puhul on mõistlik ka jälgida elektrikella ning kui õnnestub, plaanida energiamahukad protseduurid soodsamatele tundidele – tõsi, see ei säästa energiat, kuid aitab kokku hoida raha. Aga energiat säästa saab mujalgi.  

Näiteks korraldati ümber töö tõmbekappidega: kui osa seada hoiukappideks kemikaalidele, mis peavad olema ventileeritavas kapis, ja teistes tehakse tööd ohtlike kemikaalidega, siis töö lõppedes pannakse kemikaalid hoiukappi ning töökapi ventilatsioon lülitatakse välja. Kõikvõimalike seadmete juures annab kokkulepitud koostöö ja ühiskasutus ning seadmete parem tundmine kasuliku efekti. 

Samamoodi vaadati üle külmikud. Esiteks mõõdeti sügavkülmikute energiatarve enne ja pärast sulatamist, ja numbrid räägivad enda eest: tugevalt jääs kapp kulutab 5% rohkem energiat. Kus võimalik, tõsteti ultrasügavkülmade temperatuur -80 kraadilt -70 peale – energiasääst 30%! Külmikute kasutuse kuldsoovitus on hoolikalt läbi mõelda, mida võtta/panna, et kapi uks oleks lahti võimalikult lühikest aega, ning selleks peab kapis olema hea süsteem. See on oluline nii tavaliste kui sügavkülmikute puhul, nii laboris kui ka kodus. Abiks on ka jää taaskasutamine – selle asemel, et kasutatud jää pärast katseid ära valada, võib selle kolleegide jaoks tagasi kappi panna, et ei peaks uut tootma. 

Spuuli hinnangul on tänu energiasäästu väljakutsele instituudis toimunud positiivne muutus, mis on samm lähemale jätkusuutlikule laborikultuurile. Nii väljakutses osalejate kui ka teiste töötajate teadlikkus on suurenenud, nii et see on alles algus: edaspidi pööratakse energiasäästule pidevalt rohkem tähelepanu. „Osalejad tõid välja, et energia säästmine peaks olema meeldiv elustiil, hoides oma tegemistel silm peal ning leida uusi võimalusi ning viise, et energiakasutus oleks efektiivsem nii töökohas kui kodus,“ räägib Spuul. 

Keemia ja biotehnoloogia instituudi energiasäästu väljakutse 2022 võitis Neurolabor, mida juhib professor Tõnis Timmusk. Neurolabori initsiatiivil rakendati enim muudatusi ning häid praktikaid mitte ainult uurimisrühmas, vaid mitmel pool instituudis, üldkasutatavates laborites ja tööruumides.  

Väljakutse järel sõnastati instituudis ka energiasäästu head tavad, mida loodetavasti hakkavad rakendama ka  teised uurimisrühmad, mitte ainult väljakutses osalenud.