Uuring keskendus nelja tööstusharu väike- ja keskmiste ettevõtete võimalustele ja piirangutele ringmajanduslike ärimudelite rakendamisel.
TalTechi ärikorralduse instituut tutvustas valminud uuringut „Ringmajanduslike praktikate juurutamise võimaldajad ja barjäärid”.
Uuringu esimeseks eesmärgiks oli selgitada nelja tööstussektori puhul välja ringmajanduslikud ärimudelid, mis sobivad juba eksisteerivatele ning peamiselt lineaarmajanduse põhimõtetel tegutsevatele või vähesel määral ringmajandust rakendavatele Eesti VKEdele lähtudes konkreetse tööstusvaldkonna spetsiifikast.
Uuringu teiseks eesmärgiks oli tuvastada sobivate ringmajanduslike ärimudelite puhul võimaldajad ja barjäärid olemasolevate VKEde ärimudelite ümberkujundamiseks sobivateks ringmajanduslikeks ärimudeliteks ning tuua välja tegurid, mille puhul on vaja riigi sekkumist ja tuge.
Vaatluse all oli neli sektorit: arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine, v.a. plastitööstus; elektriseadmete tootmine; metalltoodete tootmine.
Uuringu tulemustega anti sisend riigi tööstuspoliitika, ringmajanduse tegevuskava ja tarka tarbimist edendava visiooni jaoks. Lisaks aitasid uuringu tulemused leida praktilisi ja ärisõbralikke viise parandamaks Eesti positsioone säästva arengu eesmärkide saavutustabelites ning tarbijaturgude tulemustabelites. Uuring aitas kaasa mõõdikute arendamisele, et toetada ringmajanduse juurutamiseks äripraktikatesse.
Uuring viidi läbi kasutades Euroopa Keskkonnaagentuuri metoodikat, mis vaatleb ringmajanduslikke ärimudeleid läbi toote olelusringi viie faasi - materjalid, tootedisain, tootmine ja turustamine, kasutus ning olelusringi lõppfaas.
Uuringu peamised järeldused ja soovitused olid järgmised:
- Tööstusharu spetsiifiliste ringmajanduslike parimate praktikate koondamine ja levitamine erialaliitude ning VKEde hulgas. Ettevõtete seas oli valmisolek juurutada ringmajanduslikke praktikaid oma toodete olelusringi erinevates faasides, aga puudusid teadmised (mille omandamine saab suuresti toimida võrgustikes, mis ühendavad ümbertöötlejaid, disainereid ja tootjaid, MTÜsid ja teadusasutusi).
- Vajadus rahastamisskeemide järele koos nõustamisteenustega ressursimahukate ringmajanduslike praktikate rakendamiseks (investeeringud tehnoloogiasse, digitaliseerimisse, sertifitseerimisse ja kvaliteedi/ökomärgiste rakendamisse). Siia alla kuulusid ka ettevõtete sisesed koolitused (ka koos välisekspertide kaasamisega) ning osalemine rahvusvahelistes sertifitseerimisprogrammides.
- Üldine teadlikkuse tõstmine ringmajanduse olemusest nii VKEde kui ka nende klientide, tarnijate, MTÜde, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste jt võimalustest ringmajanduslike praktikate rakendamisel ja omavahelise koostöö laiendamisel. Seda seetõttu, et ringmajanduslike praktikate rakendamine vajab võrgustunud majandust ning erinevate osapoolte huvi, teadlikkust ja kaasamist.
Uuring koostati Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel ning kestis 2021. aasta septembrist-detsembrini. Projektijuht oli prof. Wolfgang Gerstlberger.