Tapverile on finantsturud alati huvi pakkunud, kuigi bakalaureusekraadi sai ta hoopis avalikus halduses. See andis laialdased teadmised ja argumenteerimisoskuse, kuid seejärel oli soov midagi kitsamat õppida. Magistrisse minnes oli valik äriinfotehnoloogia ning rahanduse vahel. Ta valis rahanduse ning seda ajal, kui rahanduse mõttes ei olnud jube põnev. „Praegu me näeme väga põnevaid aegasid ja ma arvan, et see huvi rahanduse ja majanduse suunas kindlasti kasvab tänu sellele kriisile,“ leiab ta.

Üks asi, mis meid kindlasti tema sõnul mõjutab ja huvi pakub, on läinud aastal positiivseks muutunud keskpanga intressid. Nii mõnigi ehk ei mäletagi aega mil intressid viimati positiivsed olid. Kindlasti mõjutab see igasuguseid rahandusotsuseid, ka perekonna omi. „Kindlasti toob see kaasa ebakindluse tuleviku suhtes. Meil on väga muutlik majanduskeskkond ehk siis iga hetk võib käia kuskilt mingi pauk ja siis mingeid ettevõtteid ei ole enam. See on täiesti realistlik vaadates, mis seal Silicon Valley Bankiga USAs nüüd juhtus. Pank sattus likviidsuskriisi 48 tunniga. See on tegelikult väga lühike aeg,“ kõneles Tapver (intervjuu toimus 20. märtsil). Ta ütles, et kõik finantsturud on omavahel seotud. „Oleks natuke sinisilmne oodata, et Euroopas midagi ei muutu. Me oleme murdepunkti ääre peal ehk. See kindlasti teeb põnevaks.“

Kunagi oli reegel, et USAs toimuv jõuab Euroopasse pool aastat hiljem. Täna see enam ei kehti, kuna turud on globaliseerumise tõttu lähedaseks saanud. Ka Šveitsi pank Credit Suisse sattus hätta ning sai Šveitsi valitsuselt 51 miljardit eurot laenu. 19. märtsil andis teine Šveitsi pank UBS nõusoleku konkurendi ostmiseks. „Me ei saa eeldada, et iga riigi valitsus suudab kõiki pankasid päästma hakata. Need on pigem harukordsed juhud, et kriisi tulekut pehmendada,“ kõneles Tapver. Šveitsi panga puhul ei olnud vaja isegi tõuget majanduse alusnäitajatest – pigem oli tegu suurinvestori väikese ütlusega. Panganduskriis levib edasi ettevõtlusesse ja ka nood võivad end külmast veest leida.

Tegu on just tema valdkonna sündmustega - doktoritöös keskenduski ta finantsvara hinnastamisele, investeerimisfondidele, pankadele ja roherahandusele. Viimane on vanemlektorina töötava naise huviobjekt ka praegu – Euroopa Liidu jätkusuutliku rahanduse direktiiv suunab ettevõtetele uusi kohustusi. Aastatel 2021 kuni 2030 tuleb Euroopa kliimaeesmärkide saavutamiseks investeerida ligikaudu triljon ehk tuhat miljardit eurot, toob välja Euroopa Keskkonnaagentuuri ekspert Andreas Barkmann nende kodulehel antud kommentaaris. Avalikul sektoril ei ole sellist raha – praegu jääb puudu ligi 180 miljardit eurot aastas. Seega on vaja suunata erasektorit sinna suunda investeerima, kõneles ekspert.  

„Tänu sellele me näeme, et turul on tekkinud tühimik sellistes finantsinstrumentides, mis on rohelised või mis suunavad ettevõtteid tegema keskkondlikult või sotsiaalselt vastustundlikke investeeringuid. Minu üks mõtteid ongi see, et välja arendada selline alternatiivne roheinstrument, kuhu ettevõtted saaksid investeerida ja tulusus tuleks sellest, et on olnud jätkusuutlik. See on arenemisjärgus,“ sõnas vanemlektor.

Praegused turul pakutavad roheinstrumendid ei ole rohelised, vaid pigem lihtsalt roheliseks võõbatud. Isegi Eestis on üks suurpanga roheline pensionifond, mille portfellis on väga suure keskkonnamõjuga investeeringud, näiteks kaevandused. Aga nähtaval on rohelisus, fondil on reiting ja seda võetaksegi kui rohelist investeeringut. „Mis sellest, et fondi suurim positsioon on saastavasse tööstusesse,“ kõneles ta.

Värvikas teekond doktorikraadini kasvatas kiirelt

Tapver plaanib olla TalTechiga seotud ning jätkata teadus- ja uurimistööga ka edaspidi. TalTechis antav haridus lubab selga sirgu ajada küll. Ta on kuulanud tuttavate kogemuslugusid maailma tippülikoolidest, näiteks Harvard või MIT (Massachusets Institute of Technology) ja leiab, et siinse taseme üle tasub uhke olla. „Bakalaureusekavade ja magistrikavade tase on suurepärane, doktoriõppes me oleme ka väga tugevad,“ hindab ta. Rahanduse doktorantuuri Eestis tugevamat polegi, kui Tallinna Tehnikaülikoolis.

Aga doktorikraadi poole pürgimine võtab õppijalt oma. „Teadsin küll, et doktorikraadi tegemine on raske, kuid tegelikkus osutus kohe palju-palju raskemaks," meenutas ta. Niši leidmine toimub iseseisvalt ning sa pead hakkama kriitikat väga hästi vastu võtma, kuid ka jagama. See arendab aga inimest igas valdkonnas, mitte ainult kitsalt oma erialal. Sellega käsikäes käib oskus näha seoseid ja põhjuslikkust erinevate asjaolude vahel, aga ka uuenduslike ideede leidmine. Tema sõnul ei saa mainimata jätta ka meeletut kogemust ja arengut avalikus esinemises, õpetamises ning keeruliste asjade lihtsasse keelde tõlkimisel.

„"Tekib ka teadlasele omane ja väga hinnatud nö kuues meel ehk kriitiline mõtlemine, millest saab aru teadlaste ringkonnast välja minnes,“ kõneles Tapver. Raskuse tõttu ei sobi doktoriõpingud igaühele. Pigem vastupidi – sobivate inimeste hulk on väga väike.

Aga teekond ise on selline, mida naljalt mujalt ei leia. "Olen üpris kindel, et mujal töötades ei ole võimalik nii lühikese aja jooksul, kui üldse, käia läbi sellist arengukõverat ning omandada niivõrd lai ja põhjalik oskuste pagas," leiab ta.

Samas sattus õpingute aega ka mitmeid värvikaid ja põnevaid seiku. "Meenub näiteks minu kõige esimene konverents paar aastat enne koroonapandeemiat Leedus,, kus pidin ka ettekandega esinema," jutustab Triinu. "Kahjuks õnnestus mul paar päeva enne väljalendu haigeks jääda, millega kaasnes palavik ja meeletu nohu. Konverentsile minemata jätmine ei tundunud sellel ajal eriti võimalik - vähemalt niisugune mulje jäi mulle kui värskele doktorandile.“

Seega võttis Triinu  end kokku, manustas palavikualandajat ning läks lennule. Vilniusesse maandudes tabas teda aga pauk - lennusõiduga kaasnevate õhurõhu muutuste ja nohu kombinatsioon olid suutnud tal mõlemad kõrvad täiesti lukku lüüa.

"Kahjuks ei möödunud see poolkurt olek ka konverentsi ettekandeks, ükskõik mida ma ka ei proovinud," meenutab ta. "Seega seal ma siis olin: värske doktorant oma üleüldse esimese konverentsiettekandega rahvusvahelisel rahandus- ja majanduskonverentsil, kuid kõrvust poolkurt ja palavik 39 kraadi. Võite vaid ette kujutada, mida publik ja küsimuste esitajad võisid mõelda!" .