Tartu kolledži lektor ja värske doktor Lehar Leetsaar on teinud märkimisväärse sammu, kaitstes olulises geotehnika valdkonnas doktoritöö. Töö pealkirjaga „Kruvivaiade kandevõime määramine möllides mehaaniliste, piesokoonuste ja seismiliste sondeerimistega“ on esimene selles vallas üle aastakümnete.
Geotehnika on tsiviilehituse haru, mis tegeleb pinnaste ja pinnasega kontaktis olevate konstruktsioonide arvutamisega. Kuna pinnas kui materjal on palju keerukam kui traditsioonilised ehitusmaterjalid nagu puit, teras või betoon, vajab ehitiste projekteerimine põhjalikke ja täpseid geotehnilisi arvutusi. Geotehnika tähtsust ei saa alahinnata.
Eestis aga on olnud viimastel aastakümnetel terav puudus geotehnika valdkonna doktorikraadiga inseneridest. Nüüd on Tartu kolledži lektor ja värske doktor Lehar Leetsaar teinud märkimisväärse sammu, kaitstes selles olulises valdkonnas doktoritöö. Töö pealkiri on „Kruvivaiade kandevõime määramine möllides mehaaniliste, piesokoonuste ja seismiliste sondeerimistega“.
Iga ehitusprojekti aluseks on teadlikkus ehitusplatsi ehitusgeoloogilistest tingimustest. Märkimisväärse osa geotehnilistest uuringutest moodustavad sondeerimiskatsed. Geoloogiliste uuringute planeerimisel kerkib alati küsimus, kui põhjalikult pinnast uurida ja milliste vahenditega. Sondeerimiskatseid on võimalik teha väga erinevate sondidega, alustades lihtsa terasest odaotsa kujulise sondiga ning lõpetades kõrgtehnoloogiliste instrumentidega varustatud sondidega. Reeglina on lihtsamate sondide rakendamine kiirem ja odavam kui kõrgtehnoloogiliste sondide kasutamine, kuid tehniliselt täiuslikumad sondid võimaldavad koguda rohkem infot.
Leetsaare teadustöö keskendus kruvivaiade kandevõime määramisele möllides, kasutades erinevate sondide andmeid. „Need teadmised aitavad tulevikus paremini valida geotehniliste uuringute meetodeid, et projekteerida ja ehitada optimaalseid vundamente,“ selgitas ta.
Värske doktor meenutab, et kui ta 2015. aastal Tallinna Tehnikaülikoolis doktoriõpinguid alustas, oli tema juhendaja Valdo Jaaniso 82-aastane. „Kahjuks kaks aastat hiljem ta lahkus meie hulgast ning ees seisis uue juhendaja otsimine piiri tagant. Õppisin 2018. aastal vahetusüliõpilasena Aalto Ülikoolis Soomes ning liitusin aasta hiljem seal ka doktorantuuriga,“ kirjeldab ta oma teekonda. 2024. aasta sügisel kaitses ta oma doktoritöö nii Aalto Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis, pannes punkti pikale protsessile.
Eesti ehitussektoris on geotehnikaalase teadustöö vajadus praegu suurem kui kunagi varem. Leetsaar usub, et valdkonna arendamine aitab tugevdada Eesti majandust ja tõsta ehitussektori kvaliteeti. Samas tõdeb ta, et pinnaseuuringud on kallid ning vajavad tugevat koostööd riigi ja erasektori vahel. Ka Leetsaare doktoritöö õnnestumisel oli oluline osa toetavatel organisatsioonidel. „Lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile olid suureks abiks mitmed ehitusettevõtted ja riigiasutused. Kui doktoritöö jaoks tegid katseid lätlased ja rootslased, siis tänaseks on samasugune võimekus olemas ka Eestis,“ kinnitab ta. Nimelt just doktoritöö aluseks olevates artiklites demonstreeris Leetsaar erinevate sondeerimistehnoloogiate võimalusi vaiade kandevõime määramiseks ning viitas koolitustel vajadusele Eestis moodsamate sondeerimistehnoloogiate kasutuselevõtmise järele. „Nüüd ongi ehitusgeoloogia firmad oma masinaparki uuendanud ning üks ettevõte on endale soetanud ka SCPTu sondi,“ märgib värske doktor.
Kaitstud doktoritöö ei tähista vaid isiklikku teaduslikku saavutust, vaid ka olulist sammu Eesti geotehnika arengus. „Uuringute ja tehnoloogiliste lahenduste areng on juba praegu märkimisväärne. Olen optimistlik, et meie ehitussektor liigub kindlalt parema tuleviku suunas,“ lisab Leetsaar.
Artikkel ilmus Tehnikaülikooli ajakirjas Mente et Manu.
Teised Leetsaare doktoritööst
Lehar Leetsaare doktoritöö on Eestis geotehnika valdkonnas tähelepanuväärseks saavutuseks, kuivõrd kogu taasiseseisvuse perioodi jooksul on sellisel tasemel tehtud geotehnika valdkonnas vaid mõni üksik teadusuuring.
Oma teadustöös uurib autor otseste sondeermistulemuste kasutamist vaiade kandevõime määramisel Eesti tingimustes, võttes vaatluse alla mitmed maailmas välja töötatud vastavad arvutusmeetodid ja analüüsides nende rakendatavust Tallinna ürgorgude möllistesse setetesse rajatud vaiade kandevõime määramisel. Töö tulemuseks on soovitused ja juhised, mida praktiseerivad insenerid saavad projekteerimistöös kasutada ning edaspidi vastava kogemuse ja teadmise lisandudes kavandada järjest ökonoomsemaid vundeerimislahendusi.
Innuka õppijana ja sihikindla uurijana oleme Lehari näol saanud juurde suurepärase spetsialisti selles väga olulises ja keerulises valdkonnas. Soovin talle jõudu ja inspiratsiooni nii edasiseks teadustööks kui ka inseneripraktika igapäevaste väljakutsete lahendamiseks.
Priit Ilves,
Eesti Geotehnika Ühingu juhatuse liige, Pinnaseuuringud OÜ osanik
Tuntud arusaam, et vaia käitumisest saab parima ülevaate välikatse abil, on õige, kuid harva õnnestub seda tarkust õigel ajal hankida. Katsevai vajab tavapärast vaiamasinat, mille mobiliseerimine ehitusalale on kulukas ja aeganõudev. Vaiavälja rajamise järel tehtavad katsed annavad küll kindlust selle toimivuse osas, kuid juba valminud lahendust on keerukas muuta, ratsionaalsuse suunas pea võimatu. Seepärast on usaldusväärsed meetodid, kus tavapärase geoloogiauuringu käigus jõutakse vaia käitumise äratundmisele, väga hinnatud. Oluline on eristada otsa ja külje kandevõime ning lisaks peame teadma ka koormuse ja deformatsiooni seost. Lehar Leetsaare töös on selles suunas tehtud oluline samm.
Peeter Paane,
Merko Ehitus Eesti AS, konstrueerimisosakonna juhataja
Lehar Leetsaare doktoritöö on ehitusinsenerile hea lugemine ja annab olulisi teadmisi juurde. Teadustöö käsitleb erinevate andmete põhiste uuringumeetodite võrdlusi pinnast tõrjuvate kruvivaiade kandevõime hindamiseks möllides. Erinevaid analüütilisi uuringlahendusi kasutades jõuti mitmetele olulistele järeldusteni, sealhulgas toodi välja, et kruvivaiadel on võrreldes teiste vaiatüüpidega parem kandevõime, eriti vaiade väikeste vajumite tingimustes. Teadustöö kokkuvõttes rõhutatakse, et nimetatud teema on põnev ja vajab kindlasti edasi uurimist, kuid arvestades Eestis laialt levinud sarnaseid pinnaseid, soovitan kõigil projekteerijatel ja ehitajatel nimetatud töös toodud järeldusi igapäevaelus juba kasutusele võtta.
Erkki Suurorg,
Nordeconi insenerehituse divisjoni juht