Tallinna Tehnikaülikooli uurijad Siret Ulp, doktorant-nooremteadur Tarlan Ahmadov ja professor Wolfgang Gerstlberger viisid Eestis läbi uuringu, et selgitada, mis „tõukab“ väikseid ja keskmisi tootmisettevõtteid ökoinnovatsiooni juurutama ning jõudsid huvitavate tulemusteni.

Selgus, et ökoinnovatsiooni, mis tähendab targalt ja keskkonda võimalikult vähe koormates saavutatud arenguhüpet, võtavad kasutusele ennekõike need väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, kes on jätkusuutlikkuse küsimustes teadlikumad ja tunnevad sidusrühmade survet (ehk kellele läheb korda ka ümbruskonna-klientide arvamus).

Teadlikkusel on suur mõju

Teadlaste sõnul näitas uuring, et jätkusuutlikkuse teadlikkusel oli ökoinnovatsiooni rakendamisel lausa ülioluline roll. „Kui ettevõtted on teadlikud oma tegevuse ja toodete keskkonnamõjudest, investeerivad nad suurema tõenäosusega ökoinnovatsiooni projektidesse,“ selgitab Ulp. Jätkusuutlike ettevõtete äritegevus lähtub tema sõnul põhimõttest vähendada oma keskkonnajalajälge, parandada ettevõtte mainet ja meelitada ligi keskkonnateadlikke kliente.

Küsitluses olid teadlikkuse kohta esitatud neli väidet: 1) kasvav keskkonnasaaste (nt süsinikdioksiidi heitkoguste suurenemine) on ühiskonnale suur oht, 2) ettevõtted vastutavad keskkonnareostuse eest, 3) ettevõtted soovivad vähendada keskkonnareostust ja 4) ringlussevõtt vähendab keskkonnareostust.

Ettevõttes juba kasutusel olevate tegevuste-käitumiste-tavade kohta oli seitse väidet (mh keskkonnasäästlike materjalide, taaskasutuse, energia kokkuhoiu jms kohta). Kõigile sai vastata tavapärases viie palli süsteemis, n-ö mustast valgeni, kus 1 tähendab täielikku mittenõustumist, 5 aga täielikku nõustumist.

Lisaks suuremale teadlikkusele jätkusuutlikkuse teemadel on n-ö sidusrühmade surve teine oluline tegur, mis mõjutab ettevõtete ökoinnovatsioonilist tegevust. Lihtsamalt öeldes – need ettevõtted, kellele läheb korda huvirühmade arvamus ja väärtushinnangud, investeerivad enesestmõistetavalt keskkonnasõbralike pakenditesse, taastuvenergia tehnoloogiatesse ja jäätmete vähendamisse, et täita oma klientide ootusi.

Uuringu tarbeks oli nn surve või huvirühmade/klientide mõju selgitamiseks esitatud kuus väidet alates juhtkonna „tahtest“ säästlikult ja targalt tegutseda kuni erinevatelt huvirühmadelt (nii oma töötajate, investorite, partnerite, klientide jt) tuleva surve hindamiseni.

Aitab tõsta konkurentsivõimet

Tasub märkida, et ökoinnovatsioon võib aidata väikestel ja keskmistel ettevõtetel täita regulatiivseid nõudeid ja rahvusvahelisi keskkonnasäästlikkuse standardeid. Näiteks on Euroopa Liit seadnud ambitsioonikad eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, taastuvenergia kasutamise suurendamiseks ja ringmajanduse edendamiseks. Just ökoinnovatsiooni rakendamine võib aidata ettevõtetel ka neid eesmärke täita ja maailmaturul konkurentsivõimelisena püsida.

Eesti valitsus on astunud mitmeid samme jätkusuutlikkuse ja ökoinnovatsiooni juurutamise edendamiseks väike ja keskmise suurusega seas. Need meetmed hõlmavad mitmesuguseid poliitilisi algatusi, rahalisi stiimuleid ning koolituse ja hariduse toetamist. Teadlased tunnistavad, et kuigi need Eesti valitsuse pingutused on kiiduväärt, on ökoinnovatsiooni tõelise võidukäiguni veel arenguruumi.

Mida peaks veel tegema?

Ühtlasi pakkusid Ahmadov, Gerstlberger ja Ulp välja ettepanekud, mis aitaks ökoinnovatsiooni laiemale ja ka paremale rakendamisele kaasa.

1) Poliitikakujundajad võiksid keskenduda koolitus- ja haridusvõimaluste laiendamisele.

2) Säästliku majandamise ja äritegevuse nn tavade kinnistumiseks võiks teha tihedamat koostööd tööstuse sidusrühmadega.

3) Toetusmehhanismid peaksid olema senisest mitmekesisemad

4) Ettevõtetele tuleks välja töötada nn ökoinnovatsiooni juurutamise tugiprogrammid, mis parandaks koostööd, st aitaksid neil partneritega tõhusamalt ja tihedamini suhelda.

Lisaks tõid teadlased välja soovituslikud meetmeid, mis suurendaks ettevõtete teadlikkust (kuidas tegutseda jätkusuutlikult), aitaks veel tõhusamalt suhelda sidusrühmadega ning toetaks säästva arengu ärimudeli edendamiseks vajalikke tegutsemismustreid või käitumist:

1) Liituda tööstusorganisatsioonide liitude, ühenduste ja võrgustikega, et õppida tundma parimaid praktikaid ja teha jätkusuutlikkuse algatuste osas koostööd.

2) Osaleda valitsuse juhitavates jätkusuutlikkuse programmides ja algatustes.

3) Teha koostööd tarnijate ja klientidega, et edendada säästvaid tegevusvõtteid n-ö kogu tarneahelas.

4) Kasutada jätkusuutlikke turundus- ja kommunikatsioonimeetmeid, et suurendada klientide ja sidusrühmade teadlikkust.

5) Anda sidus- ja huvirühmadele (sh klientidele) korrapäraselt aru jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse ja edusammude kohta.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna teadlaste uuring annab väärtuslikku teavet ökoinnovatsiooni algatamise/juurutamise mõjutegurite kohta Eesti väikestes ja keskmistes tootmisettevõtetes. Tulemused viitavad sellele, et kui ettevõtted teadvustavad jätkusuutliku arengu olulisust ning tunnetavad huvirühmade survet, on need peamised ajendid ökoinnovatsiooniks. Samas ei saa unustada riigi ja poliitikakujundajate rolli selles protsessis, nii peaksid viimased, aga ka ettevõtete juhid laiemalt kogu ühiskonnas keskenduma jätkusuutlikkusega seotud probleemide teadlikkuse suurendamisele ja sidusrühmade kaasamisele/ärakuulamisele, et saavutada jätkusuutlikkuse eesmärgid ja edendada ringmajandust.

Keda küsitleti?

2023. aasta jaanuaris läbi viidud uuringus küsitleti 271 Eesti tootmisettevõtet, et mõista ökoinnovatsiooni rakendamist mõjutavaid tegureid. Tulemuste põhjal koostatakse soovituslikud meetmed nii väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele kui ka poliitikakujundajatele. Uuring on osa doktorant Tarlan Ahmadovi juhitud suuremast uurimisprojektist, mille eesmärk on töötada välja strateegiline mudel, mis aitaks väikseid ja keskmisi ettevõtteid ringmajandusele üleminekul.