Ivo Palu on elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis kõrgepingetehnoloogia professor. Esimene tööpäev tenuuris: 1. jaanuar 2020.

Palun tutvustage ennast.

Elektrisüsteemis on eriliselt tähtis tasakaalu hoidmine elektri tarbimise ja tootmise vahel. Kõrgepingetehnoloogia professor on oma erialalt just see, kelle töö on tagada, et lähenev äikesepilv, võrgus toimuv lülitus või vananemisest tingitud kaablirike ei viiks süsteemi ootamatult tasakaalust välja. Igapäevases töös püüan samuti leida tasakaalu oma rollide vahel, olles lisaks professorile instituudi direktor, Eesti Elektroenergeetika Seltsi juhatuse liige, Cigre Eesti rahvuskomitee esimees ja Eesti Energia nõukogu liige.

Millistest Teie varasema töö- ja teadlaselu kogemustest ja teadmistest tenuuris kasu on?

Tenuur iseenesest ei ole midagi uut, millega liiga palju harjuma peab. Oma tegemistes olen aru saanud, et tehes endale sobivat ja partneritele (ettevõtetele, tudengitele, ETAG-ile, riigile jt osapooltele) vajaliku tööd, on sul ülikoolis koht alati olemas. Pelgalt enda uudishimu rahuldamine teadlasena ei pruugi tagada kuigi pikka karjääri ega kohta tenuuris.

Mida tahate tenuuriprofessorina korda saata?

Ma soovin oma doktorantidele ja kolleegidele anda võimsa kiirenduse või nagu meie valdkonnas öeldakse, anda sobiva suurusega impulsi. Selle impulsi mõju peab olema märgatav, aga mitte purustav. Tänapäeval on kõiki rahastamisvõimalusi arvestades lihtne inimesi üle motiveerida ja panna nad 24/7 tööle. Tenuuri idee on ikkagi selles, et sinu koht on nüüd tagatud ja aeg on teiste eest hoolitseda. Tenuuriprofessorina oled natukene rohkem sellest projektipõhisest tööst väljas ning saad oma uurimisrühmaga pisut enam asju planeerida ja võibolla ka mõnele projektitaotlusele eitavalt vastata.

Üks üllatus, mis uuel positsioonil on olnud? 

Ametijuhend... või täpsemini maatriksile vastav ametijuhend.