Allikas: Tervis Pulss
Südame tervis ei sõltu ainult õnnest geeniloteriil, vaid ka meie tarkadest valikutest. Äärmustesse kaldudes võime endale ise kergesti kahju teha, teab ajakirjanik ja Tallinna Tehnikaülikooli strateegilise kommunikatsiooni juht Sulev Oll (57). Ta jagab oma kogemust koos teda ravinud kardioloogi, Tehnikaülikooli professor Margus Viigimaa selgitustega.
Sulev Oll: Olen teenekas südame- ja veresoonkonnahaige. Juba poisikesena avastati mul südames nn kahinad, mille tõttu mitu korda Tallinna Lastehaiglas viibisin. Haigla oli kahekordne majakene praeguse Ida-Tallinna Keskhaigla lähedal, mis praegugi alles on.
Kahinad osutusid siiski kasvukahinateks. Peale emale ning isale hirmu ja südamevalu valmistamise ei mõjutanud mind ilmselt mitte kuidagi.
Margus Viigimaa: Kahinad südames on lapseeas väga sagedased. Enamasti on nad seotud südame ja suurte veresoonte kiire arengu erinevate etappidega. Neid võib esineda isegi üle pooltel lastest, samas kui südamerikete esinemise sagedus on alla 1 %. Seega on südamekahinaga laste seas südamehaiguste tõenäosus väga madal.
Sulev Oll: Kahinad mul tõesti kadusid, aga asendusid kõrge vererõhuga. Mäletan, nagu oleks ülemine näit olnud 14-aastasena 140, 15-aastasena juba 150. No ja nii edasi – 18-aastasena, kui Tartu Ülikooli akadeemilisse rüppe pääsesin, näitas mõõduriist ülikooli arstikeskuses juba 180.
Muidugi võis ju vererõhu tõusu seletada murdeeaga. Noor mees saab endast enam teadlikuks, mõistab, miks ta maailmas on, mida ilusat ja lausa imelist siit loota on. Samas teame me kõik igipõlist vastuolu unustuste ja nende täitumise vahel. Arvan, et siia mu vererõhu kõrgenemine peidetud oligi.
Margus Viigimaa: Teismeeas esineb vererõhu kõrgenemist päris sageli. Enamasti see hiljem taandub. Harvem põhjustab kõrget vererõhku mingi haigus (neeruhaigused, kilpnäärme haigused, diabeet, mõned südamerikked jmt). Tegemist võib olla ka nn valge kitli hüpertensiooniga, mille kahtluse puhul tehakse 24 tunni vererõhu monitooring. Kirjeldatud ajal seda aga veel teha võimalik polnud.
Sulev Oll: Arstid kostitasid mind ravimitega, mille nimedena mäletan ´Raunatini´ ja ´Reserpini´.
Margus Viigimaa: Sellel ajal kasutati tänapäeva mõistes väheefektiivseid ja paljude kõrvaltoimetega preparaate ning enamasti episoodiliselt. Tänapäevased hüpertensiooni ravimid on igale patsiendile sobivalt valituna efektiivsed ja põhjustavad väga harva kõrvaltoimeid
Sulev Oll: Aga asi läks ikka selleni, et mind vabastati ajateenistusest Nõukogude armees. Usun, et mu vaimsele jätkusuutlikkusele mõjus see pigem hästi.
Margus Viigimaa: Olen sellega nõus.
Sulev Oll: Sõbralikel alustel kulgenud perekonnaelu elades taandus kõrge vererõhk niisuguseks kõrvalnähuks, et ma lausa unustasin selle. Kuni kusagil 50. sünnipäeva paiku aga selgus ootamatult, et nn ülemine rõhk on selle ea kohta pigem normis, aga alumine libiseb paigast ära. Nii ära, et alumine kippus lausa ülemisele järele jõudma.
Margus Viigimaa: Selles eas vaimse tööga tegelevatel inimestel on hüpertensioon sageli diastoolse iseloomuga, s.o. arterite puuduliku laienemisvõime ja kroonilise vaimse stressi tõttu tõuseb oluliselt diastoolne vererõhk.
Sulev Oll: Kui ühe tuttava abikaasa sügiseselt Kõrvemaa spordirajalt Põhja-Eesti regionaalhaiglasse viidi, otsustas mu perenõukogu, et nüüd tuleb pöörduda dr Margus Viigimaa poole. Õnneks oligi professor Viigimaal võimalik mind vastu võtta ja kõiksugu testid läbi teha lasta. Jah, vererõhu ülemine serv põrutas koormustestil 215ni, aga "muidu tundute terve mees" kostis doktor.
Margus Viigimaa: Kõrgema kehalise sooritusvõimega patsiendid reageerivad koormustestil väga kiire ja väljendunud vererõhu tõusuga. Hüpertooniku seisundi hindamine ja sobiva ravimi, tänapäeval enamasti ravimkombinatsiooni, leidmine nõuab aga eriteadmisi, kogemust ja vahel ka suurt nuputamist.
Sulev Oll: Sain tarvitamiseks uue ravimi nimega Sanoral ja omaaegselt pinginaabrilt Tiidult nõuandeid kaalu vähendamiseks. Endine kolleeg Karl tõmbas mind aga mõõdukale, kuid süsteemsele jooksurajale. Vererõhk langeski, toonus tõusis ning endalegi üllatuseks sain hakkama nii Saaremaa kolme päeva jooksu kui ka Pärnumaa Võidupüha poolmaratoniga.
Siis läksin ilmselt liiale. Hakkasin noortega võidu "planku" ning võibolla sain just seetõttu külge reumaatilise polümüalgia. Seega: uskuge, lootke ja pingutage. Aga ärge üle pingutage!
Margus Viigimaa: Olen täiesti nõus. Tervise taastamine ja tervisevaru kasvatamine on meie kõigi igapäevane vajadus ja võimalus. Ka siin analüüsitava patsiendi tervislik seisund muutus väga palju paremaks.
Koormuse tõstmisega ei tohi aga liiale minna. Tähtsaim on kehalise tegevuse regulaarsus, soovitavalt kaks-kolm korda nädalas, ja mitte intensiivsuse liigne tõstmine. Üle 50-aastased mehed peaksid tervisesporti nautima ja mitte üle pingutama.