Tallinna Tehnikaülikooli maapõueressursside eriala vilistlane Vesta Kaljuste töötab ülikooli Geoloogia instituudis projektijuhina. Mäetehnika eriala lõpetanud Vesta on lõpetanud ka rakendusliku kõrghariduse ärijuhtimise alal Mainori kõrgkoolis. Viljandist pärit Vestal oli keskkooli lõpus üks siht: saada ehitusprojekteerijaks või arhitektiks. Riigieksamite tulemused sellele sihile ei viinud, nii valis ta eriala, mis oli kõige lähem ehitusprojekteerimisele. „Sain sisse ja kaks kuud hiljem otsustasin sellele erialale jääda, nii juhtus ka minu kursusekaaslastega,“ meenutab ta. Kui alguses oli kõigil kolmel tüdrukul soov eriala vahetada, siis tänaseks on ühel neist doktorikraad ja kahel magistrikraad alustatud erialal.
Kus ja kellena töötavad maapõueressursside eriala lõpetajad?
Õpipoisi rollidest kogenumate ja juhtivamate kohtadeni välja: need lõpetajad töötavad geoloogia spetsialistina, markšeideri abilisena, kartograafina, tehnikuna, laborandina, mäetööde juhina, mäeinsenerina, lõhkajana, geoloogiainsenerina, markšeiderina, hüdrogeoloogina, valdkonnajuhina, tootmisjuhina, arendusjuhina jne.
Kuidas digirevolutsioon on geoloogia valdkonda mõjutanud?
Inseneritöös on digirevolutsioon GIS valdkonnas, kasutatakse uusi tarkvarasid, koostatakse mudeleid ja väljavõtteid geoloogiast hetkega – paberiajastul võttis see aega kuid.
Markšeiderivaldkonnas tähendab digiajastu, et kui õues mõõdistada, siis 2 h hiljem võid kontoris printida korrektselt vormistatud plaani. Varasemalt kulus selleks nädal(aid).
Tootmises-kaevandamises on digirevolutsiooni toonud asjade internet: näed reaalajas toomise andmeid ja saad hetkega teha otsuseid, kui on vaja mõnda protsessi parendada. Varem võidi efektiivsuse kadu avastada kuude või aastate pärast, kui tootmistulemused põhjalikult läbi analüüsiti.
Uue karjääri võid digiajastul visualiseerida nö liivakasti näitel, et tekiks reaalne 3-mõõtmeline ettekujutus tulevikuplaanidest olemasoleval puutumata maastikul.
Masinaid saab liigutada autonoomselt kas juhtpuldi abil või seadistada tarkvara, mis majandab ise. Seetõttu võib tuleviku kaevur või geoloog olla piltlikult öeldes valge särgi ja lipsuga/seelikuga, mitte kirka ja määrdunud riietega. Aga kui on soovi ise mõistuse ja käega asju ära teha, siis võib ja saab alustada algusest ja teha käed mustaks ning hiljem valge särk selga tõmmata.
Kas ja kuidas saame vähendada maavarade kaevandamise ökoloogilist jalajälge?
Kui kuskilt on võetud, tuleb ka tagasi anda või panna, ehk kõik looduses on tasakaalus. Ökoloogiline jalajälg tekib, kui toimub maavara kaevandamine ehk maapõuest on võetud materjali. Meie asi on seda teha minimaalsete kahjudega ümbritsevale ja hiljem see jälg kas „kustutada“ või pöörata jälg positiivseks, millest tõuseb veelkord tulu ühiskonnale.
Mida üllatuslikku oled sellel erialal töötades teada saanud Eesti maapõue kohta?
90ndatel on Eestis otsitud teemante, ehkki kaugele selle otsinguga ei jõutud – vabariik tuli peale.
Meie aluskord on suhteliselt hõredalt uuritud – me väga täpselt ei tea, mis on meie maa all 1-2 km sügavusel. Aimame ja oletame, aga faktiliste andmete alusel ei tea.
Suurim müüt, mida geoloogia kohta kuulnud oled?
Mäenduses on suurim müüt keskkonnamõju hindamise käigus välja kooruv: kui siia tuleb karjäär, siis meil hakkavad värdlapsed sündima; kaevud on veest tühjad, sest kõrval on karjäär X ja see on 40 a töötanud (konkreetse näite puhul karjääris X ei pumbata vett); põlevkivi kaevatakse maa all labidate ja kirkadega – uskumatu tundub, et seda võidakse maa all lõhata. Tavainimesel on ka arusaam, et kui kaevandatakse, eriti veel maa alt, siis kogu maapind vajub kokku.
Üks soovitus noorele, kes kaalub sellele erialale õppima tulemist?
Perspektiiv on põnev, kui oled ise hakkaja. Võimalus on näha end reaalselt ideid ellu viimas. Kui eriala peaks jääma kitsaks või mitte sobima, siis alusained võimaldavad eriala vahetada, liikuda ehituse, teedeehituse või keskkonna teemade peale.
Maapõueressursid, see on metallimaagid, ehitusmaavarad, maa-alune keskkond, millesse rajada tunneleid või hüdropumplaid, ning lisaks veel mõnedki maa-alused varad, mida me täna tarbime või tulevikus avastada võime. Ei ole kahtlust, et tegemist on tulevikuerialaga. Tehnoloogiate areng, sh taastuvenergeetika võidukäik, saab toimuda ainult siis, kui inimestel on piisvalt toormeid, et uusi tehnoloogiaid luua. Tutvu õppekavaga: www.taltech.ee/maapoueressursid