Teadlased üle maailma, ka Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnoloogia teadlased on aastaid püüdnud otsida häid lahendusi, mida teha üha suurenevate tekstiilijäätmete kuhjadega. Näiteks vanade särkide ja sokkidega, mida kantakse tihti ainult lühikest aega, sest alati saab ju uue asemele osta. 

Vaata allolevast videost, kuidas toimub vanade rõivaste ümbertöötlemine ning milline roll on siin teadlastel. Mida peaks meist igaüks tekstiilmaterjalide kohta teadma, kui tahame oma keskkonda hoida ja tarbimist vähendada?

Üks võimalus on neid ümber töödelda ja uute materjalide valmistamiseks ära kasutada. Viimase 3-4 aasta jooksul on antud valdkonnaga oma teadus- ja arendustöö sidunud ka Tallinna Tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labor. Välja on arendatud mitmeid huvitavaid materjale, mille tooraineks on purustatud jäätmed erinevatest tekstiilmaterjalide ümbertöötlemise tehastest. Teadus- ja arendustöö käigus on tehtud koostööd mh ka TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Eesti Kunstiakadeemiaga.

Tallinna Tehnikaülikooli materjalitehnoloogia programmijuht ning polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori vanemlektor Tiia Plamus tõdeb juuresolevas videos, et materjal võib ju hea olla, aga kui see ei ole tarbijale atraktiivne, siis on raske sellele turgu leida. Seepärast on koostöö erinevate valdkondade spetsialistidega ülioluline.

Kuid suuremat pilti ehk kogu maailma jäätmeprobleeme vaadates jääb sellest sammust väheks, sest tekstiiljäätmeid on ikkagi liiga palju. Vaja on süsteemsemat lähenemist, veel paremaid ideid ja tehnoloogiaid, aga ka inimeste mõtlemise ja käitumise muutust.

Lootus on 2025. aastal, kui Euroopa Liidus hakkab kehtima nõue koguda kõik tekstiilijäätmed eraldi. „Sealt edasi saab juba selle probleemiga palju süstemaatilisemalt tegelda,“ rõõmustab Tiia Plamus.

Teaduse ja disaini ühine võim

Käesoleval nädalal saab iga huviline külastada Disainiöö raames Eesti Kunstiakadeemia labori DiMa jätkusuutlike materjalide näitust, kus näeb ka Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste töid. Selle aasta Disainiöö keskendubki kõigi oma näituste-üritustega praegusel kriisiajal uue ja sügavama tähenduse saanud kestlikkusele ja rohedisainile. Uuritakse, kuidas saab muuta majanduslikule edule orienteeritud ajastul inimtegevuse mõju keskkonnale jõukohasemaks, ühtlasi demonstreeritakse erinevate maade ringdisaini näiteid.