Tööstusettevõtete konkurentsivõime ja efektiivsuse suurendamisel on saamas üha olulisemaks teguriks uudsete ja nutikate lahenduste kasutamine. Teadus ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ja võidavad ettevõtted, kes olemasolevaid võimalusi enda kasuks maksimaalselt ära kasutavad.
Heiko Põdersalu, ViDRiKu juhataja | Foto: TalTech
Ligi paar aastat tegutsenud Virumaa Digi- ja Rohetehnoloogiate Innovatsioonikeskuse ehk ViDRiKu üheks eesmärgiks on uudsete lahenduste tutvustamine ning teadus- ja arendusalase koostöö edendamine Ida-Virumaal. Lühikese ajaga on keskusel tekkinud hea koostöö mitmete ettevõtete ja organisatsioonidega, kellega jagatakse samu eesmärke. Koostöös IVEKi ja AIREga korraldas ViDRiK 5. aprillil Virumaa kolledžis infopäeva „Tehnoloogiate läbimõeldud kasutamine kasvatab tootlikkust“, kus osalejaid oli ligi 60.
Seminari sissejuhatuseks rääkis TalTechi inseneriteaduskonna arendusjuht professor Tauno Otto, miks automatiseerimine on ettevõtetele vajalik ja kasulik. Ettekandest selgus, et tootmisettevõtted seisavad silmitsi mitmete väljakutsetega, nagu loodusvarade vähenemine ning inimeste ja rahaliste ressursside piiratus, mis tekitab vajaduse konkurentsis püsimiseks olla uuendusmeelne nii tehnoloogiliselt kui ka äriliselt. Kõrgema tootlikkuse tagab taaskasutamine ja ümbertöötlemine.
Teises ettekandes tegi TalTechi arvutisüsteemide instituudi ja arukate süsteemide keskuse dotsent Kristina Vassiljeva ülevaate automatiseerimise peamistest arengusuundadest, nagu näiteks andmepõhine lähenemine, tehisintellekti kasutamine, protsesside robotlik automatiseerimine, koostöörobotite kasutamine, virtuaalreaalsus ja täiendatud reaalsus. Automatiseerimine ei tähenda ainult uue tootmisliini paigaldamist, tehnoloogiliste võimaluste valik on lai ning ettevõtted saavad koostöös teadlastega valida neist endale sobivaimad lahendused.
Seminari teises osas tutvustasid ettevõtted näiteid rakendatud lahendustest ja pakutavatest võimalustest. AS Klinkmann Eesti võtmekliendihalduri ja lahenduste arhitekti Ervin Kauri ettekandest jäi kõlama, et robotiseerimist on mõttekas kasutada kohtades, kus tuleb teha monotoonseid tegevusi. Teinekord on lahenduste otsimisel abi välisest kõrvalpilgust, kes näeb lahendusi uue nurga alt. Olemasoleva lahenduse pidev edasiarendamine ei pruugi viia uudsete lähenemiste ja lahendusteni. Demek CNC OÜ juhatuse liikme Peeter Sekavini jutust selgus, et robotite käsutusse antavate tööülesannete hulk üha laieneb. Robotid tegelevad CNC või muude pinkide teenindamisega, vahetavad detaile, palette, tööriistu, aga võivad neid ka transportida ühest kohast teise. Ettevõtetes käies on talle silma jäänud, et roboteid kasutatakse pinkide teenindamiseks siiski veel vähe, eelistatakse tööle võtta pigem uusi operaatoreid kui kasutada rutiinsete tegevuste jaoks roboteid. ABB ASi robootika ja automatiseerimise projektijuht Vadims Sceglovs tõi välja, et maailmas toimuvad automatiseerimise protsessid väga kiiresti ja mõned riigid ostavad massiliselt roboteid kokku. Huvitaval kombel tegelevad automatiseerimise ja robotiseerimisega aktiivselt sellised riigid, kus odavat tööjõudu on palju, nagu näiteks Hiina, Vietnam jt. Lahenduste pakkumisel on suund simulatsioonide ja digilahenduste teostamisele, et testida lahendusi virtuaalselt enne rakendamist. ABB esindaja tõi ka näiteid robotite kasutamise tasuvuse kohta, parimatel juhtudel tasub robotite või protsesside automatiseerimine ära juba 2–3 aastaga. Koostööst automatiseerimise lahenduste rakendamisel rääkisid TNC Components OÜ direktor Marko Melter ja ABC Service OÜ peainsener Nikolai Vihrov. Melteri sõnul on protsesside ja info kogumise ning töötlemise automatiseerimine võimaldanud neil teha õigeid juhtimisotsuseid. Inimesed võivad teha vigu ja andmetega manipuleerida, kuid masinad seda ei tee ning otsuseid saab teha reaalsele infole tuginedes. Ettevõttele on oluline olla avatud ja kaasata asjatundjaid, mistõttu on nemad jõudnud koostööni ABC Service OÜga.
Seminaril kerkis mitu korda küsimus, kas tootmise automatiseerimine võtab inimestelt töö ära. Nii Marko Melter kui eelnevad ettekandjad tõid välja, et protsesside automatiseerimine ei ole vähendanud töötajate arvu. Inimesed on suunatud tegema mõttekamaid tegevusi, neid on vaja näiteks masinate töös hoidmiseks, juhtimiseks või protsesside jälgimiseks.
Seminari lõpuettekande tegi TalTechi Virumaa kolledži doktorant-nooremteadur ja ViDRiKu arendusinsener Karle Nutonen, kes tutvustas, kuidas ViDRiK saab olla maakonna ettevõtetele abiks ja kontaktpunktiks uute tehnoloogiate kasutamisel. ViDRiKu meeskonnal on võimekust ja kompetentsi pakkuda ise lahendusi ja teha koostööd TalTechi või AIRE teadlastega. Ettevõtjad ja teised huvilised on oodatud ViDRiKu poole pöörduma, et koos leida väljakutsetele lahendusi.
Infopäeva salvestuse ja ettekanded leiad siit.
