Mare Roosileht, Virumaa Kolledži direktor | Foto: Dmitry Matveev

Virumaa visiooni eesmärkide täitmiseks moodustati Avatud Ülikooli juhataja Hanno Tombergi juhtimisel üleülikooliline Ida-Virumaa õiglase ülemineku töörühm, kuhu kuulub inimesi kõikidest teaduskondadest. Töörühm koostas tegevuskava ja eelarve ning sidus need võimalike rahastusallikatega, peamiseks fookuseks oli õiglase ülemineku fond (ÕÜF).

Ida-Virumaa visiooni realiseerimiseks toetab ülikool Virumaa Kolledži kompetentside laiendamist, sh uute uurimisrühmade tekkimist, ning arendab välja regionaalse innovatsioonikeskuse koos seda toetava rahvusvahelise hariduskeskkonnaga. Keskuse siht on tuua piirkonda kõrgetasemelisi ideid ja parimaid praktikaid, toetada kohalike ettevõtete teadusvõimekuse kasvu ning tööjõu arendamist läbi taseme-, täiend- ja ümberõppe.

Praegu toimubki Virumaa Kolledži üksusena moodustatava innovatsioonikeskuse fookuse ja ressursivajaduse väljatöötamine. Selleks moodustas inseneriteaduskonna dekaan Fjodor Sergejev aasta alguses töörühma, kuhu kuuluvad nii Virumaa Kolledži kui ka inseneri- ja IT-teaduskonna instituutide spetsialistid. Professor Tauno Otto juhtimisel kaardistati ülikoolis, sh Virumaa Kolledžis olemasolev teadus- ja arendusvõimekus, kohtuti Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse, ettevõtete ja kutsehariduskeskuse esindajatega. Töötati läbi Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+, äri- ja haridusplaan, plaan süsinikuheitmete vähendamiseks ning ÕÜFi strateegilised dokumendid. Töörühm koostas maakonna jaoks strateegiliselt olulise kompetentsuskeskuse – Virumaa digi- ja rohetehnoloogiate innovatsioonikeskuse (ViDRIK) visiooni.

ViDRIK hakkab tegema senisest oluliselt suuremas mahus koostööd Virumaa ettevõtetega tehnikateaduse ja IT valdkonnas eesmärgiga eelisarendada kliimaneutraalsuse saavutamiseks olulisi valdkondi. Keskendutakse Ida-Virumaal tähtsatele fookusvaldkondadele: tark tööstus, taastuvenergeetika ja energia tarkvõrgud, ringmajandus ja keskkonnakaitse, tark elukeskkond ja transport, tark töötervishoid ja rehabilitatsioon. ViDRIKu täpsem eelarve ja ressursivajadus on veel koostamisel, kuid olulisemate investeeringuvajadustena on esile toodud protsessitootmise miniõppetehase, vesinikutehnoloogiate õppetehase, energia tarkvõrkude ja vesinikutehnoloogiate taristu rajamine ning diskreetse tootmise robotõppeklassi komplekteerimine. Investeeringuplaanide eelarve järgnevaks kümnendiks on orienteeruvalt 20 miljonit eurot, kasutades nii ELi fondide, sh ÕÜF, kui ka ettevõtluse rahastust.

31. märtsil kinnitas Virumaa Kolledži nõukogu ViDRIKu kolledži üksusena. Kohe algab keskuse mehitamine nii olemasolevate kui ka uute, sh rahvusvaheliste töötajate baasil. Töötajate ülesanne saab olema esmaste teadus-, teenus- ja hariduspakettide ettevalmistamine ning pakkumine olemasolevatele ja uutele ettevõtetele nii Ida-Virumaal kui ka laiemalt üle Eesti. Keskendutakse ka erinevate uurimisrühmade moodustamisele, mille pinnalt on võimalik lähiaastatel välja töötada regiooni jaoks olulised automaatika, robootika, tööstuse ja elektri tarkvõrkude ning ringmajanduse tasemeõppekavad, mis katavad rohe- ja digipöörde võtmevaldkondi.

Hea ettevõtte või ülikooli töötaja ning üliõpilane! Kui tunned, et soovid lähiaastatel panustada Ida-Virumaa arengusse ja midagi suurt ning käegakatsutavat ära teha, siis just sinu koht on ViDRIKu meeskonnas. Kindlasti nõuab see julgust ja riskivalmidust, ent nagu ütles USA president John F. Kennedy: „Igasugune ettevõtmine sisaldab endas riski. Kuid see on märksa väiksem kui tegevusetusest tulenev risk.“

Toome Tallinna Tehnikaülikooli moto „Mente et manu“ veelgi jõulisemalt Ida-Virumaale ning toetame maakonna eesmärki saada jätkusuutliku ja innovaatilise majandusega regiooniks, mis on atraktiivseks keskkonnaks kõrgtehnoloogilise tööstuse investeeringutele.