Vaatamata segastele aegadele võib väita, et meie tudengid on järje peal. Õpivad enam-vähem samas tempos nagu varasemalt, jõuavad lõpuni ning uued tudengid alustavad.

Kevadel oli meil kokku 675 lõpetajat (koos augustis kaitsnutega), mis on taas kõigi aegade parim tulemus. Oluline hüpe toimus bakalaureuseõppes, kus on selgelt avaldumas IT Kolledžiga liitumise ajal toimunud bakalaureuseõppe reformi tulemused. Rohkem tudengeid jõuab lõpuni ja nende lõpetamisefektiivsus on parem. Viimane võimalus lõpetamiseks oli ka IT Kolledži endiste rakenduskõrghariduse õppekavade tudengitel, kellest tänavu lõpetas 67. See number on võrreldav eelmiste aastate tulemusega ja lõpetajate üldarvus sellest täiendavat hüpet ei tekkinud.

Kui siia kõrvale panna viimaste aastate vastuvõtuarvud ning praeguste tudengite õppeedukus, siis on loodetavasti võimalik saavutada analoogilisi tulemusi ka järgnevatel aastatel.

Vaatamata sellele, et ülikooli tegevustoetus on kasvanud üksikute protsendipunktide võrra, on meie teaduskonna lõpetajate arv kasvanud viimase nelja aasta jooksul ligemale 40 protsenti. See tulemus on äärmiselt muljetavaldav ja on selge, et meie kõigi panust selle saavutamisel on võimatu alahinnata!

Eelmine, 2020. aasta oli vastuvõtu osas erandlik. Piirangute tõttu ei lubanud paljud riigid uusi välistudengeid vastu võtta ja seetõttu otsis oluliselt suurem hulk Eesti noori väljundit Eesti ülikoolides. Nägime suurt hüpet nii avalduste arvudes kui ka õppima asujate osas. Tänavune vastuvõtt oli taas n.ö. normaalses rütmis ja võrreldav 2019. aastaga.

Vastuvõtu osas tuleb teha mitu tähelepanekut. Tehnikaülikool on võtnud eesmärgiks vastu võtta üha paremaid sisseastujaid, et korra alustanud tudengid ka edukalt lõpuni jõuaksid. Iga katkestav tudeng on niigi väheste ressursside kontekstis maha visatud aeg ja raha. Seetõttu oleme järjepidevalt tõstnud bakalaureuseõppe lävendeid ja IT teaduskonna lävendid on hetkel ülikooli kõrgeimad. Kui lisada siia juurde, et iga aastaga jäävad laia matemaatika riigieksami tulemused üha lahjemaks (i.e. – meile sobivaid kandidaate jääb üha vähemaks), siis näitavad nii avalduste arvud kui ka õppima asujate arvud, et meie antavasse haridusse usutakse. Lävendite tõstmine ei ole vastuvõttu sisuliselt vähendanud.

Magistriõppe vastuvõtus on aga toimunud oluline muutus. Nii koroonaepideemia kui ka ülikooli poolt kehtestatud GRE testide tulemusel on rahvusvaheline vastuvõtt üle kahe korra vähenenud. Samas on 2019. aastaga võrreldes kasvanud Eesti tudengite arv üle 20 protsenti! Näeme väga suurt huvi meie täiend- ja ümberõppe suunitlusega õppekavade suunas ning enamus meie tasemeõppe kavadest on samuti kasvava tudengite arvudega.

Vaadates ülikooli ning haridus- ja teadusministeeriumi vahel toimuvate halduslepingu läbirääkimiste teemasid, siis tulevikus omandab oluliselt tähtsamat rolli eestikeelse kõrghariduse pakkumine. Sellest tulenevalt võib eeldada, et välistudengite osakaal jääb meil pigem 10-15-protsendilisse vahemikku ja paari aasta taguste numbrite juurde me enam tagasi ei lähe. Samas võivad tekkida õppekavad, mille eesmärk on hariduse eksport ja selle kaudu ülikoolile täiendavate rahaliste vahendite teenimine.

Arvestades ülikoolide tegevustoetuste stagnatsiooni saab meie ainukeseks eesmärgiks olla pigem vähem, aga paremini. Ei ole võimalik lõpmatuseni kasvada, kui reaalsuses on meil kasutada vähem vahendeid, kui viis aastat tagasi. Meil ei ole mõtet petta ei iseennast ega ka teisi. Proovime leida parimad tudengikandidaadid, töötame nendega, teeme neist oma ala tõelised tipud ja oleme nende üle uhked!

Gert Jervan
Tallinna Tehnikaülikooli infotehnoloogia teaduskonna dekaan