Tuleviku linna elanik tunneb end õnnelikuna

Ralf-Martin Soe, Targa linna tippkeskuse juhataja

Selle aasta GreenEST Summitil kõneldi uutest targa linna lahendustest Eestis, aga ka Oslos ja Amsterdamis. Kõige mastaapsem projekt on käimas Amsterdamis, kus ehitatakse ümber endist suurt vanglat. Sinna tulevad kümned tuhanded uuemaid targa linna lahendusi katsetavad korterid ja bürood.

Arutelusid läbis teema, kuidas erinevaid osapooli – ettevõtteid, ülikoole, linnu – arendusse kokku tuua, ning kõige olulisemana – kuidas kaasata linnaelanikke.

Botnia Living Labi esindaja Rootsist rääkis lahti, kuidas linnakodanikke võimalikult algfaasis kaasata ja motiveerida neid kaasa rääkima kuni lahenduse valmimiseni, mida nad on ka mitmes üleeuroopalises projektis teinud. Eestist tõi suurema kaasamise näite Tallinna esindaja, kelle sõnul küsiti Tallinn 2035 strateegialoomeks sisendit lausa 5000 linnakodanikult.

GreenEST Summitil jõuti ka arusaamani, et tuleviku targa linna fookuses ei pea enam olema tehnoloogia või kliimaneutraalsus – üha olulisemaks saab hoopis inimeste õnnetunne. Õnnetunde mõõtmise teeb keeruliseks tõsiasi, et see on subjektiivne. Aga on juba riike, kes on õnnetunde seadnud majanduse arengust olulisemaks, Bhutan näiteks mõõdab igal aastal sisemajanduse koguprodukti asemel siseriiklikku õnnetaset (Gross National Happiness Index). Sellest lähtuvalt keskendus ka Tallinna 2021. aasta visioonikonverents õnneliku linna teemale.

Õiglane üleminek eeldab kogukonna kaasamist

Hanno Tomberg, Avatud ülikooli juhataja

Õiglase ülemineku fondi (ÕÜF) vahenditest toetatakse suure tööpuuduse ja valdavalt nõukogude ajast pärineva tööstuse poolest tuntud Ida-Virumaal kliimanutika ja rohelisema majanduse sisseseadmist 2027. aastani 340 mln euroga. Valdav osa sellest läheb uute suurinvesteeringute meelitamiseks piirkonda, kuid jagub ka mahukate koolitusprogrammide ning sotsiaal- ja keskkonnaküsimuste lahendamiseks. Oluline on ka kogukonna kaasatus. Kogukond on praegu mõnevõrra segaduses, kuid tervitab piirkonnale osutatavat ootamatult suurt tähelepanu.

Rahataotlejatelt oodatakse väga uuenduslikke, kohalikku majanduskeskkonda oluliselt muutvaid projekte. Juba on loodud mitu arenduskeskust, Ida-Virumaal tegutsevad ka Eesti kahe suurema avalik-õigusliku ülikooli kolledžid.

Hollandi arendusfirma Except asutaja Tom Bosschaert näeb Ida-Virumaal võimalusi suurte agroparkide rajamiseks, senised keskkonnaohtlikud tööstuspiirkonnad saab aga oskusliku arendustööga kujundada õitsvateks ja majanduslikult kasutoovateks rohealadeks. Tallinna Tehnikaülikooli teadur Rutt Hints näeb potentsiaali seni tabuteemaks peetud maavarade kaevandamise võimaluste uurimises. Näiteks on fosforiidi kasutusvõimalused tunduvalt laienenud ja arusaam sellest kui ohtlikust ja radioaktiivsest maavarast muutunud.

Tooraine kaevandamis- ja väärindamisjääkidest

Rutt Hints, teadur

GreenEST Summiti paneel „Toormed – jätkusuutliku tuleviku alus“ tõi konverentsil esmakordselt lauale mineraaltoorme kättesaadavuse ning seotud tarneahelate teema. Kõlama jäi, et Euroopa on varasemast tunduvalt enam tähelepanu pööramas toormete hankimisele kaevandamis- ja väärindamisjäätmetest.

Alar Saluste rääkis Ragn-Sellsi põlevkivituhkade keemilise väärindamise projektidest, millega ollakse Eesti ringmajanduse esirinnas. Euroopa toormete alliansi direktor Massimo Gasparon tutvustas uusi initsiatiive Euroopa kohalike toormete tarneahelate revitaliseerimiseks, seda just rohepöördeks strateegiliste toormete osas.

Nii Saluste kui ka mina adresseerime haruldaste muldmetallide tootmisvõimekuse loomise perspektiive Euroopas ja Eestis. Nende kui elektriautode ja tuulegeneraatorite tootmisel oluliste toormete tarnijaks on suuresti Hiina ning kohaliku tootmise käivitamine on hiljuti loodud Euroopa toormete alliansi esmane eesmärk. Eestil on võimalus panustada uue kohaliku tarneahela tekkesse, kuid väikeriigi vaatest on sellega seotud rida keerulisi väljakutseid.

Osalejad tõdesid, et toormetega seotud ettevõtluse üks pudelikael on noorte asjatundjate juurdekasv. Inseneeria, geoloogia, keemia ja teised maapõue toormetega seotud valdkonnad ei ole noorte seas kuigi populaarsed erialavalikud. Pikemas vaates võib olukorda parandada keskmisest kõrgem palgatase seotud sektorites, aga ka vastavate erialade rolli mõtestamine rohepöörde kontekstis.

Ainult imetehnooogiatele loota ei saa

Jüri Kaljundi, Kooslooduse, Weekdone’i ja Garage 48 kaasasutaja

Nagu diskussiooni „Rohelised ärimudelid ja investorid – kasum versus planeet kui võit-võit olukord“ pealkiri ka ütleb, on tänapäeva suur väljakutse ettevõtete jätkusuutlikkus. Planeedi heaolu ja kasumi vahel valides on vastus lihtne: enamik firmasid valib kahjuks kasumi, süvenemata, milline on selle kasumi hind planeedile. Vaid tühine osa ettevõtetest teeb otsuseid elurikkuse, kliima või maailma säästlikkusest lähtudes. On kriitiline, et see muutuks juba lähiaastatel, mitte ei jääks 2050. aastani edasi lükatud unistuseks.

Tehno-optimistid unistavad, et 20–30 aasta pärast tulevad tehnoloogilised imelahendused, kuid selle ajani soovitakse jätkata saastamist ja hävitamist, kuidas aga jaksu on. Ja kasvavas tempos. Kahjuks on selline olnud ka Eesti valitsuse suund. Hea näide on Eesti jätkuvad investeeringud fossiilkütustesse, loodust hävitavasse metsamajandusse ning energeetikasse selle asemel, et valida rohetehnoloogiad. Keskkonna- ja kliimateadlased on aga tõestanud, et tõenäoliselt imetehnoloogiaid ei tule ning pigem peab muutuma kogu majandussüsteem.

Rääkides sellest, kes maksab kinni roheliseks muutumise, jõudsid panelistid ja ka publikuhääletus selleni, et kokkuvõttes on see ikkagi tarbija. See aga ei tähenda, et muutuseid tegema ei peaks, sest praegusele elurikkuse ja kliima hävitamisele õigustust pole – see pole lihtsalt järeltulevatele põlvedele jätkusuutlik.

Palju sai tähelepanu ka üha hoogustuv rohepesu firmade ja ka valitsuste poolt. Ainus võimalus seda vältida on sõltumatu teaduslik monitoorimine ja selgitustöö, seda ka ettevõtete ja poliitikute suunas.

Sünteetiline bioloogia loob nüüd toiduaineid

Kaisa Orgusaar, ProProteini asutaja ja tegevjuht

Kasvava rahvastiku juures vajame järjest paremaid lahendusi toidu tootmiseks. Paraku on loomse valgu tarbimine seotud mitmesuguste probleemidega, alustades kasvuhoonegaaside tekkest ning lõpetades metsade langetamise ja erosiooniga.

Lahendusena on viimastel aastatel pöördutud taimsete alternatiivide poole, kuid loomsete saaduste asendamine taimsete valguallikatega pole alati toimiv lahendus. Kiiresti arenev teadus võimaldab aga luua uusi võimalusi.

Just neidsamu lahendusi kajastas GreenEST Summiti biomajanduse paneel. Ühena pakkujatest osales Eesti idufirma ProProtein, mis on jätkusuutlikuma toidu tuleviku nimel appi võtnud sünteetilise bioloogia ja biotehnoloogia.

Sünteetilist bioloogiat on läbi ajaloo laialdaselt kasutatud meditsiini komponentide, näiteks insuliini tootmiseks. Seisame aga ajaloo väga põneva ajajärgu lävepakul, kus esimest korda on sünteetiline bioloogia teadusharuna arenenud nii kaugele, et võimaldab luua ka konkurentsivõimelise hinnaga toiduaineid. ProProtein ongi välja arendamas tehnoloogiat funktsionaalsete piimavalkude kaseiinide tootmiseks pärmirakkude abil, vajamata selleks loomakasvatust. Nimetatud valke saab kasutada mitteloomsete piimatoodete tootmiseks, võimaldades luua juustu, jogurtit või kohupiima, mille omadused vastavad päris piimatoodetele.