Miks läksite õppima TalTechi ja kuidas valisite eriala?

Ehitusega olen lapsepõlvest saadik seotud olnud, kõik suved möödusid seda tehes, nii palju kui võimalik. Keskkooli lõpuks oli mul juba üks väiksem maja valmis saanud ja nii kujunes tehnikaülikooli ehitusinseneri eriala loogiliseks valikuks.

Kuidas koolis läks?

Tulemuste mõttes läks kõik väga hästi, lõpetasin cum laudega, aga pidin selleks ka kõvasti vaeva nägema.

Kui keskkoolis sain oma asjad ilma suurema pingutuseta tehtud ja jäi veel vaba aegagi, siis ülikoolis pühendusin puhtalt õppimisele. Inseneriks võiksid minu hinnangul õppima tulla ikkagi inimesed, kes suudavad ka selle elukutse saamiseks vajalikku distsipliini hoida. Lihtsalt niisama, huvi pärast, ei maksa inseneriks õppima tulla, kui pole reaalset eesmärki erialatööd tegema hakata. Kotti lohistades pole mõtet ennast koolist läbi vedada — tulemused on hiljem töökeskkonnas nii või teisiti näha.

Millised olid meeldejäävamad loengukursused ja -õppejõud?

Pigem jäid meelde sellised õppejõud, kes olid oma ala tõelised spetsialistid ja kelle teadmistest ja õpetusest paistis läbi ka praktilist kogemust. Nende tahtmine oli teadmisi edasi anda ja päris insenere koolitada, mitte lihtsalt ainet ette kanda. Neid õppejõude oli mitmeid, esimeste seas meenuvad Targo Kalamees, Simo Ilomets ja Andrus Räämet.

Jäi teil aega ka muuks tudengieluks?

Eriti ei jäänud. Õppimine võttis suurema osa ajast ja selle kõrvalt töötasin ka ehitiste projekteerimise instituudis Targo Kalamehe tiimis. Kui loengud lõppesid, läksin piltlikult öeldes kõrvalruumi tööd tegema. Ma väga ei muretsenud selle pärast, et tudengielu elamata jääb, sest teadsin, et see kõik on ajutine ja uskusin, et pingutus tasub ennast ära.

Kas meenub ka midagi sellist, millele oleks võinud õpingute ajal rohkem tähelepanu pöörata?

Ei ütleks. Tööalaselt pole veel sellist olukorda tekkinud, mil oleksin mõelnud, et kurat — seda asja ju õpetati, aga mina magasin sel ajal. Küll aga võib öelda, et koolipingist tulnuna ei teadnud ma seda, mida iga insener tegelikult tänapäeval teadma peaks. Nimelt seda, et inseneeria ei ole selline nurgas istumine ja üksinda arvutamine. Ehitusinsener on kindlasti seotud kõikide teiste inseneridega, kes mingisugust ehitist lahendavad. Lisaks peab ta tegema koostööd tellijate ja arhitektidega. See tähendab, et inseneritöö tulem tekib koostööna erinevate osapoolte vahel.

Minul ei ole meeles, et me õpingute ajal oleks väga palju meeskonnatööd praktiseerinud ja see on üks asi, millele peaks ülikoolihariduse andmise juures rohkem tähelepanu pöörama. Meeskonnatöö harjutamine tuleks üles ehitada selliselt, et kõik saaksid aru, et igaühel on oma vastutus ja oluline on ka see, et kõik ülejäänud tiimi liikmed saaks oma asjad tehtud. Ehk siis tuleb mõista, et sinu töö resultaadist oleneb ka kõigi teiste töö tulemus.

Tehnilise poole pealt on õpe väga hea, tiimi juhtimise ja meeskonnatöö teemadele võiks rohkem tähelepanu pöörata.

Kuidas TalTechist saadud haridus tööeluga haakus?

Tänaseks olen ma ülikoolijärgset inseneeriat praktiseerinud juba üle kümne aasta ja võin öelda, et saadud kooliharidus pole mind seni veel hätta jätnud.

Kas ja kuidas täna ülikooli ja ülikoolikaaslastega ühendust hoiate?

Meil on väike sõpruskond, kellega me käime koos umbes korra kvartalis, räägime elust ja asjadest, mis on vahepeal toimunud. Ka tööalaselt puutun kursusekaaslaste ja ülikoolikaaslastega kokku — kas või kõrvaltoas töötab mu kursusekaaslane…

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 3. detsembril 2024.