Miks läksite õppima TalTechi ja kuidas valisite eriala?

On huvitav mõelda tagasi ajale, mil tehakse elumuutvaid otsuseid, ja veelgi hämmastavam, kui loomulikult need tookord sündisid. Õppisin Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimelises Võru 1. Keskkoolis, kus keskendusin matemaatika ja füüsika süvaõppele. Kuigi mulle meeldisid humanitaarained samuti, oli siiski meie rõhk reaalainetel, eriti just füüsikal ja matemaatikal.

Mul oli õnn õppida ühe Lõuna-Eesti legendaarseima füüsikaõpetaja Aarne Lillemaa käe all, kelle erakordne oskus praktiliste katsete kaudu füüsikaseadusi edasi anda jättis mulle sügava mulje. Näiteks mäletan selgelt katset, kus testisime käsitsi töötava elektrigeneraatori toimimist — kõigepealt ühe klassikaaslase peal, seejärel kogu klassiga, hoides üksteisel käest kinni. See kaasahaarav ja füüsiliselt tunnetatav meetod aitas elektrienergia jaotumise põhimõtted elulises kontekstis selgeks teha.

Sarnased praktilised kogemused ja uudishimu energia ning selle jaotumise vastu viisidki mind lõpuks TalTechi. Tookord tuli erialavalik teha Tallinnas kohapeal, sest internet polnud veel kättesaadav tööriist. Tuginema pidi 263leheküljelisele Tallinna Tehnikaülikooli õppeteatmiku infole. Mitmed minu tuttavad valisid mehaanika või ehituse eriala, kuid mind tõmbas miski energia ja hiljem hoonete tehnosüsteemide valdkonna poole.

Kuidas koolis läks?

Ülikooliaeg oli nii õpetlik kui ka väljakutseid pakkuv. Loengud toimusid Koplis ja kuna minu ühiselamu asus Mustamäel, tähendas see varajast ärkamist, samal ajal kui toakaaslased said veel tund aega und nautida. Alguses tundus see tülikas, kuid tagantjärele vaadates aitas see distsipliini ja tahtejõudu kasvatada.

Eestikeelset erialakirjandust oli tollal vähe ja sageli tuli otsida materjale venekeelsetest allikatest, mille lugemine ja mõistmine võttis omajagu aega. Üks põnev kogemus oli õppepraktika Soomes, Foster Wheeler Energia Oy-s, kus tutvusin maailmatasemel projekteerimisega, mis toimus juba tollal 3D-mudelite põhjal. See andis väärtusliku arusaama inseneritöö oodatavast tasemest.

Bakalaureuseõppe lõpetasin nominaalajaga ja minu esimene tööprojekt viis mind Riiga, kus tegelesin hoonete tehnosüsteemidega. Mõned aastad hiljem alustasin magistriõpinguid kütte ja ventilatsiooni alal, millele järgnes doktorantuur samuti TalTechis. Doktorikraadi kaitsesin edukalt 2012. aastal, käsitledes hoonete ja nende tehnosüsteemide energiatõhususe küsimusi.

Millised olid meeldejäävamad loengukursused ja -õppejõud?

Loengud muutsid meeldejäävaks karismaatilised ja pühendunud õppejõud. Mul oli õnn õppida mitmete valdkonna oluliste teadlaste ja ekspertide käe all. Eriti tahaksin esile tõsta oma juhendajaid, emeriitprofessor Teet-Andrus Kõivu ja emeriitdotsent Arvi Poobust, kes olid mulle suunanäitajateks ja inspireerijateks.

Samuti jäid ülikoolist eredalt meelde emeriitprofessorid Aadu Paist, Kaido Hääl ja Valdu Suurkask, kelle vahetu lähenemine andis õpingutele hoopis sügavama väärtuse. Lisaks tahaksin välja tuua mitmeid tänapäeva TalTechi juhtivaid õppejõude ja teadlasi nagu Hendrik Voll, Jarek Kurnitski, Eduard Patlenkov, Juri Belikov, Martin Thalfeldt, Targo Kalamees, kellega mul on olnud huvitavaid arutelusid tuleviku väljakutsetest, kus hoonete energiasäästlikkuse ja infotehnoloogia valdkonnad lõikuvad.

Kas meenub ka midagi sellist, millele oleks võinud õpingute käigus rohkem tähelepanu pöörata?

Mineviku üle juurdlemine võib küll olla huvitav, kuid pigem püüan keskenduda olevikule ning tulevikule. Usun, et kõige olulisem on õppida tehtud vigadest ja kogutud kogemustest. Eks me teame kõik tahavaatepeeglisse vaadates ei saa kiiresti edaspidi sõita — peamine on vaadata ikka ettepoole ja liikuda kindlalt selles suunas edasi. Inimesel peab olema visioon ja tegutsemistahe.

Kas teil jäi õpingute kõrvalt aega ka muuks tudengieluks?

Kindlasti, bakalaureuseõpingute ajal elasin TalTechi ühiselamus ja sain osa võtta tudengielust kogu selle mitmekesisuses. Lisaks käisime koos sõpradega Tartus volbriüritustel ning sportlikuma poole pealt TalTechi spordihoones, kus mängisime korvpalli ja tõstsime jõuinventari. Magistriõppe ja doktorantuuri ajal tuli kahjuks tudengielu tahaplaanile jätta, kuna pere ja igapäevatöö nõudis rohkem tähelepanu.

Kuidas TalTechist saadud haridus tööeluga haakus?

TalTechis omandatud haridus annab tugeva aluse, mida tööelus rakendada. Ülikoolitee algusajal mul kohe erialast loomulikult polnud, kuid mida aeg edasi, seda enam tekkis võimalus õpitu rakendamisele erialal ning selle eest tasuti juba vääriliselt. Täna on minu töö fookuses mitte ainult tehniliste teadmiste rakendamine, vaid põhiliselt äris operatiivsete küsimuste lahendamine. TalTechist saadud tehnilised baasteadmised annavad mulle kindluse enamikule keerukatele väljakutsetele lahendusi leida. TalTechi haridus arendab mõtlemis- ja analüüsivõimet.

Mida tänastele tudengitele kindlasti ülikoolis peaks õpetama?

Usun, et interdistsiplinaarne kommunikatsioon on teema, millele tuleks enam rõhku panna. Kuigi insenerid suudavad omavahel suurepäraselt suhelda, on oluline osata suhelda ka teiste valdkondade spetsialistidega – olgu selleks siis müügimeeskonnad, kliendihaldurid või IT-spetsialistid, juristid… Tõhus kommunikatsioon ja paindlikkus on alati olnud võtmed eduks. Eestlaslik, pisut tagasihoidlik ja kinnine loomus vajab eeltoodud teemadele pühendumist, et globaliseerunud maailmas konkurentsivõimelised olla.

Kas ja kuidas ülikooli ja ülikoolikaaslastega ühendust hoiate?

Olen jätkuvalt tihedalt koostöös TalTechi ekspertidega, olles tegev teadusmahukas tehnoloogiasektoris. Meie ettevõttes, R8 Technologiesis, tagame ärikinnisvara hoonetele sisekliima ning energiatõhususe, kasutades tehisintellekti.

Lisaks sellele käivad järelkasvu arendamise mõttes sügiseti meil külas TalTechi üliõpilased, et tutvuda valdkonna uute põnevate tegemistega. Suhtlen muidugi aeg-ajalt oma endiste kursusekaaslaste ning mitmete TalTechi taustaga inimestega. Tehnikavaldkonna kogukond Eestis on ju suhteliselt väike ning positiivselt üllatavaid tööalaseid kohtumisi varasemate tuttavatega tuleb ikka ette.

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 23.01.2025.