Kuidas Sa oma eriala valisid ja mis Sind selle juures kõnetas?

Astusin 2003. aastal Tallinna Tehnikaülikooli keskkonnatehnika erialale, mis oli toona viieaastane integreeritud õpe. Kuigi sattusin sellele erialale üsna juhuslikult, teadsin algusest peale, et tahan spetsialiseeruda kütte- ja ventilatsioonisüsteemidele.

Nii algas minu ligi 12 aastat kestnud õpitee. Neljandal kursusel veetsin ühe semestri välismaal, kus puutusin esimest korda põhjalikumalt kokku simulatsioonitarkvaradega. Ka Eestis oli see toona alles uus teema, kuid arvutis kolmemõõtmelise mudeli loomine ja energiasimulatsioonide tegemine tundus väga põnev.

Magistritööks uurisin korterelamu naaberkütte mõju energia- ja sisekliimasimulatsioonide abil. Sama sügisel jätkasin juba doktorantuuris, kus keskendusin hoonete jätkusuutlikkuse hindamise sertifitseerimisstandarditele ja nende rakendatavusele Eesti oludes.

Milliseid kogemusi andsid välismaal õppimine ja praktika?

Õppisin Taanis ja Hollandis. Hollandis isegi kahel korral, millest üks oli doktorandi semester välismaal. Need kogemused olid väga väärtuslikud ja silmi avavad. Näiteks Taanis oli õppemetoodika täiesti teistsugune, kus pearõhk oli grupitööl. Samuti tutvustati seal mitut erinevat tarkvara ja lahendust, samas kui Eestis räägiti toona üsna kitsast valikust. Üks üllatav nüanss oli see, et Taanis tehtud grupitöö baasilt kirjutas juhendaja hiljem teadusartikli, kus mind märgiti kaasautorina.

Lisaks käisin 2015. aastal praktikal Poolas ja Ungaris. Just Ungaris nägin, et hoonete energiatõhususe teemasid võeti palju tõsisemalt kui Eestis – see pani mind mõtlema, kuidas meil siin asju tehakse ja mida võiks paremini teha.

Kokkuvõttes jäi mulje, et Eestis jõuavad lahendused sageli suure ajaviitega. Palju sellest, mida välismaal nägin juba aastaid tagasi, hakati meil rakendama alles hiljem.

Millised arengud ja trendid on praegu kõige olulisemad?

Kui tagasi vaadata, siis on palju muutunud. Automaatika ja digitaalsed tööriistad on saanud järjest olulisemaks. Näiteks oleme Riigi Kinnisvaras piloteerinud digioperaatorteenust – tehisintellektil põhinevaid lahendusi, mis aitavad hoonete tehnosüsteeme jälgida ja juhtida. Kuna inimesi, kes tunneksid hooneid süvitsi ja jõuaksid pidevalt kõikide probleemidega tegeleda, on vähe, siis on sellistel või analoogsetel lahendustel suur potentsiaal hoonete energiatõhusalt toimivuse tagamisele.

Sertifitseerimise puhul näen aga paraku, et Eestis on fookus sageli pigem paberi kättesaamisel kui sisul. Minusugusele idealistlikule inimesele on see mõnevõrra pettumust valmistav, sest väga heade juhiste ja suuniste potentsiaal jääb kasutamata. Tulemuseks võib olla hoone, mis saab küll kestlikkuse märgise, aga mille energiatarve on päriselus hoopis suurem kui kavandamisel prognoositi.

Tegelikult võiks hoonete jätkusuutlikkuse hindamise sertifitseerimise standardeid kasutada tööriistana, et päriselt hinnata ja parandada hoonete toimimist. Kui suhtumine oleks ambitsioonikam ja vaade terviklikum, siis tunneksin ka ise valdkonna arengust rohkem rõõmu.

Mis on Sinu töö juures kõige põnevam?

Energiatõhususe projektijuhina tegelen peamiselt olemasolevate hoonete toimimisega. Mind huvitab, miks hooned reaalses kasutuses ei tööta nii hästi kui kavandamisel ette nähti. Põhjuseid on palju ja sageli ei saa üht kindlat süüdlast välja tuua. Hea näide on automaatika: süsteemid on justkui paigas, aga kui neid õigesti ei häälestata või ei jälgita, võib hoone energiatarve kujuneda mitu korda suuremaks, kui prognoositud. Ühtlasi tuleb muudatuste mõju hinnata tervikuna, kuna üks muudatus võib näidata kitsas lõigus paremat tulemust, aga samal ajal halvendada kogu hoone toimimist.

Mulle meeldib, et Riigi Kinnisvaras ei pea tõestama, miks energiatõhusus on oluline – see on juba eeldus ja ettevõtte ühine eesmärk. See annab vabaduse kohe sisulise tööga pihta hakata. Suur hoonete portfell tähendab, et saan tegeleda väga erinevate objektidega, näha nende tegelikku toimimist ning otsida võimalusi ja meetmeid, kuidas need paremini toimivaks saada. Just see mitmekesisus ja võimalus keskenduda sisule teebki mu töö põnevaks.

Milliseid uurimisteemasid soovitaksite tudengitele?

Minge võimalikult reaalsesse keskkonda ja ärge piirduge ainult ideaalset. lihtsustatud ja perfektselt toimivat mudelit koostades ja analüüsides. Vaadake, kuidas hooned tegelikult toimivad.

Hea lõputöö teema võiks olla näiteks olemasoleva hoone energiakasutuse ja sisekliima analüüs, kus mudel kalibreeritakse päriselt kogutud andmete põhjal. Sinna juurde võiks lisada ka majandusliku mõõtme, tundlikkus- ja ebakindlusanalüüsid ning seeläbi hinnata erinevate ideetasandil mõistlike parendusmeetmete tegelikku väärtust. See annab väärt oskusi, tunnetust ja teadmisi, mida saab rakendada nii teadusuuringutes kui ka praktikas eraettevõtluses.

Millise soovituse annaksid nooremale iseendale, millest teised tudengid saavad õppida?

Ma ütleksin endale: kasuta kõik välismaal õppimise ja praktika võimalused ära. Eestis kipume vaatama oma mätta otsast, aga rahvusvahelised kogemused aitavad mõista, kuhu valdkond tegelikult liigub. Lisaks soovitan ülikoolis võtta ka täiesti teistsuguseid aineid, mis laiendavad silmaringi ja annavad ootamatuid seoseid. Ei pea piirduma koduülikooliga vaid võib vaadata ka teiste ülikoolide õppekavasid ja seal huvipakkuvaid kursusi.

Kindlasti tasub kandideerida Riigi Kinnisvara stipendiumile „Tuleviku tipud“, sest selline võimalus annab tuge hetkel, mil vaja süveneda sisusse, ning võib ka avada uksi. Stipendium ei ole ainult rahaline toetus, vaid ka märk, et sinu teemal ja uurimistööl on väärtust. Seega soovitan kindlasti kandideerida, isegi kui konkurents on suur või võimalus väike, siis proovida tasub alati.

Riigi Kinnisvara AS stipendiumikonkursile „Tuleviku tipud“ saab avaldusi esitada 30. septembrist kuni 20. oktoobrini 2025. Konkursi tulemused avaldatakse hiljemalt 25. novembril 2025. 

Tutvu ka arengufondi stipendiumitega ja kandideeri!