Tänased tegemised töises ja ühiskondlikus plaanis?

2018. aasta kevadest töötan Northvoldis, Rootsi start-up-is. Northvoldis ehitame tehaseid (giga factories), et toota liitiumioonakusid. Lisaks arendame liitiumioonakude ümbertöötlemist. Olen protsessiinsener ja tegelen elektroodi valmistamise ehk katmise (ingl k coating) tootmisprotsessi planeerimise, installeerimise ja käivi­tamisega. Elektrood on aku üks olulisemaid komponente. Töö on huvitav, sest olen seotud erinevate valdkondade probleemide lahendamisega. Nelja aastaga oleme rajanud väikese tehase Kesk-Rootsis Västerasis ja hetkel käivitame gigatehase esimest osa Põhja-Rootsis Skellefteas.

Kas ja kuidas oled vilistlasena ülikooliga seotud?

Hetkel peamiselt läbi Tipikate Rattamatkaklubi, kus olen viimased viis aastat vedanud meie igasuvise matka programmi. Selle eesmärk on tutvustada Eesti piirkondasid ning sealseid põnevad inimesi ja nende tegemisi. Igal aastal oleme püüdnud korraldada ka vähemalt ühe kohaliku ettevõtte külastuse, tihti oleme tutvunud tipikatest vilistlaste tegemistega.

Paar aastat tagasi juhtus nii, et 1980. aastal lõpetanud vilistlane otsustas pärast oma esinemist matkaseltskonnale võtta ratta ja ühineda matkaga ning nüüd on ta meie iga-aastane osaleja. Eelmisel aastal oli üle pika aja ka rektoraat matkal esindatud. Tipikate Rattamatkaklubi on ainus organisatsioon, mis ühendab nii praeguseid tudengeid, õppejõude kui ka vilistlasi.

Lisaks töötavad mitmed mu ülikooliaegsed sõbrad ülikoolis ja nende kaudu püüan olla ka kursis ülikooli uudistega.

2015–17 läbisin mehaanikateaduskonnas tootmistehnika- ja tootearenduse magistriained kaugõppe teel, kuid lõputöö esitamiseni pole veel jõudnud. Loodan, et mingil hetkel leian aega ka selle lõpetamiseks.

Räägi üks meelde jäänud hetk või lugu ülikooliajast.

Ülikooliajast on palju häid mälestusi nii ühiselamuelust kui ka legendaarsetest õppejõududest. Siiani on meeles, kuidas füüsikalise keemia õppejõud Kalju Lott ütles, et Eesti suurim keemiatööstus on Eesti loodus.

2009. aastal Andres Trikkeli rakenduselektrokeemia loengus oli üks peatükk liitiumioonakudest. Mõtlesin endamisi, milleks mulle seda vaja, sest Eestis seda tööstust pole. Kuid 2015. aastal alustasin Skeletonis ultrakondensaatorite tootmisprotsesside alal ja nüüd tegelen liitiumioonakude tootmisega iga päev.

Mida oled elus saavutanud tänu sellele, et käisid just selles ülikoolis?

Ma arvan, et ma ei töötaks oma tänases ametis, kui ma poleks käinud Tallinna Tehnikaülikoolis.

Olen siit saanud kaks olulist asja: esiteks laia silmaringi ja lühiülevaate mitmesugustest insenerivaldkondadest. Kuigi õppisin keemia- ja materjaliteaduskonnas, siis meie õppekava oli laiahaardeline. See sisaldas nii loodus-, inseneri- kui ka sotsiaalvaldkonna aineid, näiteks oli meil mitmeid mehaanika aineid, joonestamist, elektrotehnikat, ettevõtlust, analüütilist keemiat jne. Kuigi ülikooli lõpetades polnud ma spetsialist üheski valdkonnas, siis saadud põhi andis loogilise mõtlemise ja võimaldas ise edasi õppida. Tänapäeval tuleb noorel kohe oma esimesest tööpäevast alates edasi õppida ja vaja läheb teadmisi eri valdkondadest. Haridus on piisav vaid selleks, et saada töökoht.

Teiseks sain ülikoolist tudengiorganisatsioonide ja ühiselamuelu kaudu paljudest valdkondadest mitmeid häid sõpru, kellele võib alati helistada ja kirjutada, kui enda teadmistest jääb puudu. Kontaktvõrgustik on oluline.

Mis Sinust oleks saanud, kui Sa poleks õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis?

Raske vastata ja ma pole sellele väga palju mõelnud, kuid tõenäoliselt poleks minust saanud inseneri ja ma ei töötaks tootmises. Minu teiseks variandiks oli Tartu Ülikool ja kui oleksin selle lõpetanud, siis suure tõenäosusega oleksin teadlane, nagu mitmed mu klassi- ja koolikaaslased. Kindlasti oleks ka teadlase elu omamoodi huvitav. Samas arvan, et Tehnikaülikooli astumine oli mu elu üks parimaid otsuseid.

Ütle üks mõte, kuidas TalTechi veelgi ägedamaks ülikooliks teha, kui mingeid ressursipiiranguid ei oleks.

Ma arvan, et ülikooli teevad ägedaks ülikooliga seotud inimesed. Seega tuleks toetada mitmesuguseid üritusi, eriti aga selliseid, mis seovad erinevaid inimesi erinevatest valdkondadest ja generatsioonidest.

Oluline on ka, et õppekavad oleksid võimalikult laiahaardelised. Ma saan aru, et bakalaureusetudengitele on raske seletada, miks on vaja õppida nii palju matemaatikat ja füüsikat, aga kui neis ainetes pole korralikku põhja, siis on väga raske hiljem juurde õppida ja mingis tehnilises valdkonnas spetsialiseeruda. Võimaluse korral tuleks arvestada ikka 5-aastase õppega (bakalaureus+magister). Kindlasti ei tohiks unustada õppekvaliteeti, sest muidu liiguvad andekad tudengid Eestist välja. Õppekvaliteedi tõstmiseks tuleks toetada teadlasi ja õppejõude. Tuleks soodustada nende töötamist samaaegselt nii erasektoris kui ka ülikoolis, sest nii mõistaksid ülikool ja erasektor teineteist kõige paremini ning lõpuks võidaks sellest kogu Eesti riik.

Üks põhjus, miks peaks just TalTechi õppima tulema?

Inseneriharidus ja tipika vaim aitab alati elus läbi lüüa. Inseneritöö on põnev ja väljakutseterohke.