Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) mitmetel erialadel on ka eestlastest üliõpilastel võimalik valida inglise keeles läbi viidav õppekava. Kuna tänapäeval tuleb piiriüleselt suhelda pea kõigis eluvaldkondades, ka spetsiifiline terminoloogia on sageli inglise keeles, võib inglise keele hea valdamine ka erialases plaanis avada uksi paljudele väärt töökohtadele, mis vaid pealiskaudse keeleoskuse korral jääksid kättesaamatuks.

Erialase suhtlemise keel
Seitse aastat tagasi TalTechi majandusteaduskonnas ingliskeelse õigusteaduse magistriõppekava lõpetanud Keir Pool alustas inglise keeles õppimist juba bakalaureuse tasemel, valides selle võimaluse toona suuresti sellepärast, et oli juba keskkoolis inglise keele hästi omandanud ning tundis end tänu sellele küllaltki kindlalt.

Praegu on Keir ametis Swedbankis, varem on ta töötanud rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse peaspetsialistina ning ütleb, et kui riigiametis olles kulus hea inglise keele valdamine lihtsalt marjaks ära, siis praegune töö eeldab juba igapäevaselt üsna rohket suhtlemist inglise keeles, lisaks tuleb päris palju kokku puutuda infotehnoloogia vallas toimuvaga, mistõttu ilma korraliku, ülikoolist saadud nii üldise kui ka erialase keelepraktikata poleks selles ametis töötamine ilmselt võimalik.

„Mul ei olnud ingliskeelsesse õppesse sisenemise ees, et äkki ei saa hakkama, mingit erilist hirmu. Pigem lootsin, et see valmistab mind paremini ette edasiseks eluks ja praegu võin öelda, et nii see tõepoolest oli,“ kirjeldab Keir oma kaalutlusi ülikooli astumise eel. „Ma olin inglise keelt juba lapsest peale õppinud, koolis läks sellega ka hästi. Aga kui seda mitu aastat aktiivselt ei kasuta, iseäranis n-ö töökeelena, siis kulub ikka teatud aeg, et hakata vabalt inglise keeles suhtlema ja kõik erialased mõisted meelde tuletada. Aga kui õpingutega on sellele tugev alus loodud, ei valmista kohanemine suuri raskusi.“

Vajalik igas valdkonnas
Tänapäeval käib paljudel erialadel, olgu siis Eestis või kusagil mujal, suur osa suhtlusest niikuinii inglise keeles, eriti vajalik on perfektne keeleoskus Keiru hinnangul näiteks infotehnoloogia või inseneeria valdkonnas, kus suurel osal terminoloogiast polegi eestikeelseid vasteid. Nendes valdkondades tegelevad ettevõtted aga toimetavad üleilmsel turul, kus erialaspetsiifiline suhtlemine väliskolleegide või klientidega on igapäevane vajadus.

Et seda teha professionaalsel tasemel ja enesekindlalt, ei piisa n-ö tänavakeelest, sellisest, mille iga noor inimene sotsiaalmeediat kasutades nii või teisiti ära õpib. Erialased terminid on hoopis teine asi ja neid juba niisama lihtsalt omavahelises suhtluses selgeks ei õpi.

„Praegu on enamik ettevõtetest n-ö rahvusvahelised, noored soovivad tööle minna kiiresti arenevatesse uuendusmeelsetesse idufirmadesse, mis kindlasti otsivad väljundeid ka piiri taga ja nende meeskond paikneb sageli üle ilma laiali. Kogu suhtlus käib ikka enamasti inglise keeles,“ iseloomustab ta tänapäeval avanevaid väljakutseid, milles kaasalöömine eeldab head inglise keele oskust. „Omandades eriala ingliskeelses õppes, saad hea ettevalmistuse ning tubli annuse enesekindlust sellesse maailma sisenemiseks. Selle juures on väga oluline, et poleks hirmu suhelda inimestega, asugu nad siis ükskõik millises maailma nurgas. Ingliskeelne õpe aitab sellest hirmust jagu saada.“

Üks ingliskeelse õppega kaasas käiv positiivne ja tudengipäevadesse positiivset energiat toov asjaolu on Keiru sõnul ka võimalus suhelda väga erinevatest paikadest Eestisse õppima saabunud välistudengitega. TalTech on teatavasti rahvusvaheliselt tuntud ja hinnatud ülikool, kus aasta-aastalt üha enam õpib ka noori väljastpoolt Eestit. Inglise keele oskus võimaldab kahtlemata suhtlusbarjääre murda ja silmaringi laiendada. Kõik see aitab kaasa noorte inimeste n-ö sotsiaalse pagasi kasvatamisele. Ja millal seda siis veel teha kui mitte tudengipõlves.

Avardab karjäärivõimalusi
Keir märgib, et ka tema erialal – õigusteaduses – on inglise keele oskus igapäevaselt vajalik. Ükskõik, kas oled advokaat või muu juuravaldkonna spetsialist, kliendid on sageli välismaalased ja üksteise erialane mõistmine on tulemusliku koostöö huvides hädavajalik.

„Kui saad otse koolist lisaks erialale ka keeleliselt hea ettevalmistuse, siis on see edaspidise professionaalse suhtlemise alus,“ leiab ta. „Kuigi ma õppisin baka- ja magistriaastad ingliskeelsel õppekaval, siis ega alguses tööl IT-valdkonnaga tihedalt kokku puutudes tundus selle valdkonna spetsialistide keel alguses ka nagu tuumafüüsika. Tänu koolist alla saadud põhjale läks selles erialases keeles orienteerumine lihtsamalt.“

Noormees on igati rahul TalTechi õppetöö korraldusega. Kuna õppejõud on enamasti ka väljaspool ülikooli oma erialal praktiseerivad inimesed, ei jaga nad tudengitele niivõrd kuiva raamatutarkust, vaid ilmestavad seda eluliste näidetega. Advokaadid näiteks lähenesid õpetamisele sageli kaasustepõhiselt, pakkusid lahendamiseks erinevate juriidiliste keerdkäikudega olukordi ning see kõik muutis õppetöö tudengitele huvitavaks ja kinnistas õpitavat tulemuslikult.

„Tegelikult ei teagi ma ühtegi head põhjust, miks ei peaks suur osa vähemalt magistriõppest juba olemagi inglise keeles. Saan aru, et siin tulevad mängu ka üldise keelepoliitika küsimused, aga paljudel erialadel hiljem tööle asudes on inglise keel nagunii möödapääsmatu ja kui sa koolis õpidki selles keeles, siis tudengi vaatest on see ju puhas boonus,“ arutleb Keir. „Ma eriti ei usu, et tänapäeva noori võiks ingliskeelne õpe hirmutada. Võib-olla on tarvis võtta mõned keelekursused, enne kui sukelduda spetsiifilisse erialaõppesse, aga see kõik on tehtav ja saavutatav. Nii või naa peab arvestama, et karjääri alustades on inglise keelt vaja, ja mida paremini see selge on, seda rohkem võimalusi tööturg pakub.“

Esita avaldus TalTechi hiljemalt 3. juuli keskpäevaks: taltech.ee/reaalne