Miks läksite just TalTechi õppima ja kuidas toimus erialavalik?

Ma läksin TalTechi õppima — siis oli ta veel Tallinna Tehnikaülikool —, sest TalTech on Eesti tingimustes kindlasti selles vallas kõige parem kool. Erialavalik oli mul tehtud juba ammu. Minu vanaonu Arnold Matteus oli Tartu linnaarhitekt, vanaisa, isa ja onu  on samuti ehitust õppinud ja ehitusega tegelenud. Mul oli suhteliselt lihtne seda valida — võiks öelda, et see on veres.

Kuidas koolis läks?

Koolis läks hästi — lõpetasin ettenähtud ajaga. Keskmist hinnet päris täpselt ei mäleta, aga see oli umbes nelja ringis viie palli süsteemis.

Millised olid meeldejäävamad kursused ja õppejõud?

Tehnikaülikoolis on kõik õppejõud omamoodi värvikad. Kuna mulle meeldisid konstruktsiooniained, siis kõige rohkem on meelde jäänud Valdo Jaanisoo, kes andis geotehnikat, Johannes Pello raudbetooni ja Alar Just puitkonstruktsioone. Samuti on hästi meelde jäänud Lembi-Merike Raado, kes õpetas materjaliõpetust, ja Irene Lill ehitustehnoloogiat.

Kas meenub midagi, millele oleks võinud õpingutes rohkem tähelepanu pöörata?

Ma ei oska sellele midagi vastata — võib-olla sellepärast, et on nii palju aega möödas. Minu meelest oli kõike piisavalt ja parajalt.

Kas õpingute kõrvalt jäi aega ka muuks tudengieluks?

Klassikaliseks tudengieluks ei jäänud eriti palju aega. 2002. aastal, peale teist kursust, läksin tööle Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS-i, kus tänaseni töötan. Kooli kõrvalt töötamine võttis võimaliku vaba aja ära.

Kuidas TalTechist saadud haridus tööeluga haakus?

Igapäevased probleemid on natuke teistsugused, aga spetsiifilised põhitõed — konstruktsioonide või pinnase käitumine mingisugustes olukordades — on sellised, nagu õpetati. Ülejäänu on treening eelseisvaks eluks olenemata täpsest erialast: ette planeerimine, pingetaluvusega harjumine ja virvarris õigete lahenduste leidmine. Nii palju. kui kool saab ette valmistada, on TalTech seda päris hästi suutnud teha.

Millised on olnud teie karjääri suurimad ettevõtmised?

Ühte eraldiseisvat ei oska esile tuua, aga suuremate ja huvitavamate objektide hulgas on kindlasti Ülemiste liiklussõlm, Kohtla-Järve tuhamägede sulgemine, Raadiku elamurajooni ehitus, kus ühes kompleksis on 1200 korterit ja erinevad meditsiinihooned — Viljandi haigla ja Confido Tallinnas.

Olete Fahle linnakusse kerkiva esimese puidust pilvelõhkuja projektijuht. Mis väljakutseid see projekt on esitanud?

Puidust kõrghooneid ei ole Baltikumis varem ehitatud — mingisugune väljakutse selles kindlasti on. Samas on asjad, mida seal tehakse ja kuidas puit konstrueeritakse, lihtsad ja loogilised. Mõningad piirangud on olnud alumiste korruste jäikuse tagamisel enne montaažiga ülespoole jõudmist, aga see ei ole puithoone eripära — selliseid olukordi on ka teiste konstruktsioonimaterjalide puhul. Läbimõtlemist vajav koht on see, kui palju ja missuguste vahenditega puitu ehituse ajal kaitsta, eeskätt ilmastiku ja sademete eest.

Mida tänastele tudengitele peaks ülikoolis kindlasti õpetama?

Kindlasti samu asju, mida õpetati vanasti. Mõningad asjad on ilmselgelt muutunud: arvutiõpet sellisel kujul nagu 20–25 aastat tagasi ei ole täna mõtet teha. Samamoodi ei ole mõistlik samasuguse meetodiga joonestusprogrammide õpet teha. Pigem võiksid need kalduda ehitusvaldkonna ja AI ühendamisele. Põhiained — konstruktsioonid ja materjaliõpetus — peaksid kindlasti jääma ja võiksid isegi süvendatult.

Kuidas hoiate ühendust ülikooli ja ülikoolikaaslastega?

Mõningatega puutun kokku igapäevatöös. Umbes kümnekonnaga üsna tihedalt — ühega neist olen 23 aastat koos elanud. Minu kursuselt, kus alguses oli umbes 60 inimest, tegeleb minu teada aktiivselt ehitusega kuni kümme inimest. Mõned on rohkem arenduse peal või kaudsemalt ehitusega seotud. Nendega, kes igapäevaselt ehitamisega tegelevad, on mul rohkem kokkupuuteid.

Milline peaks olema TalTechi roll Eesti ehitusvaldkonnas tulevikus?

Üsna sarnane, nagu seni olnud, aga integreeritud õpet või päriselu ettevalmistust võiks olla rohkem. Tean, et mõnedes teistes ülikoolides on kohustuslikud praktikaajad pikemad, mis aitavad tudengitel saada paremat ettekujutust sellest, mis neid tulevikus ees ootab. Ehitusmaterjalide tootjatega võiks koostöö olla rohkem integreeritud. Aga sellegipoolest on TalTech ehitushariduses kindlasti valik number üks ja loodan, et tehakse kõik selleks, et see ka tulevikus nii oleks.

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 10.11.2025.