Miks läksite õppima TalTechi ja kuidas valisite eriala?

Mõtlesin selle peale, et milliseid spetsialiste on Eestis ja maailmas tegelikult vaja ning just TalTechi lai õppekava andis mulle kindluse, et minu diplom ei muutu tööellu astudes vaid tühjaks paberiks. Kui keegi noor küsib minult täna, millist eriala valida, siis mu soovitus on alati sama: vali eriala, mis paneb sind päriselt mõtlema, ja vali keskkond, mis paneb sind kasvama.

Kuidas koolis läks?

Suurepäraselt. TalTechis ei pääse keegi niisama kergelt. Reaalained nõudsid kohati tõelist pingutust ja unetuid öid, kuid just see karastus lõi tugeva põhja.

Me ei piirdunud vaid kuiva raamatutarkusega, vaid läbi praktiliste case study‘de ja reaalsete projektide lahendamise saime juba koolipingist kaasa esimesed inseneri tööks vajalikud praktilised oskused.

Millised olid kõige meeldejäävamad kursused ja õppejõud?

Neid inspireerivaid õppejõude oli omajagu, aga üks, kes kohe eredalt meelde tuleb, on Janek Laanearu. Tema loengut on sisuliselt võimatu igavaks pidada. Ükskõik, kas jutt läheb liikumisvõrranditele, matemaatikale või hoopis maailmas toimuvale, teeb tema lai silmaring ja kaasahaarav jutustamisstiil teemad alati põnevaks. Sa tabad end kuulamast ja avastamas uusi seoseid, mida varem ei märganud.

Teine õppejõud, kes kohe meelde tuleb, on Merle Randrüüt. Ta õpetas tugevusarvutusi, kuid tema tõeline tugevus peitus oskuses tabada ära hetk, mil tudeng päriselt aru ei saa. Merle istus meiega maha, lahendas ülesanded samm-sammult läbi ja tegi seda nii inimlikult, et tundsime end kaasatuna. See oli uskumatul tore tund.

Kas meenub ka midagi sellist, millele oleks võinud õpingute käigus rohkem tähelepanu pöörata?

Kindlasti oleks olnud asju, millele oleksin pidanud rohkem tähelepanu pöörama ning eriti nüüd, kui tööelus läheb kõike vaja. Tudengina ei tundu iga teema vajalik ja mõni asi jääb lihtsalt liiga kaugeks. Mäletan hetke, kui otsustasin eksamiks õppides Taylori valemi teadlikult vahele jätta, sest see tundus tol hetkel täiesti mittevajalik.

Õnn naeratas ja eksamil seda ei küsitud. Kõikides järgnevates loengutes, aruteludes ja isegi naljaga pooleks küsimistes käis just see Taylori valem ikka ja jälle läbi. Ja iga kord, kui keegi küsis: “Mis meetodit siin kasutatakse?”, oli vastus imelikul kombel sageli seesama valem, mille ma olin otsustanud vahele jätta. Alles siis sain aru, et TalTechis ei õpetata midagi niisama.

Kas teil jäi õpingute kõrvalt aega ka muuks tudengieluks?

Ikka. Ülikool oli piisavalt intensiivne, et pingutada, aga piisava paindlikkusega, et elu saaks vahele mahtuda. Teisel kursusel asusin poole kohaga projekteerijana tööle ettevõttes Filter AS. Õhtud veetsin TalTech cheerleaderitega: trennid, esinemised, energia ja kamp inimesi, kellega sai koos areneda. Võtsin ette ka teadustöö ja aitasin õppejõude tehniliste illustratsioonidega uute õpikute tarbeks.

Kuidas TalTechist saadud haridus tööeluga seni haakunud on?

Haakub väga. Ülikooliaegsed sessid ja tihedad tähtajad treenisid mind hästi ja õpetasid fookust hoidma. Tööelus on kiired projektid endiselt pingelised, kuid ma tean, et tulen nendega toime, olen ju ka varem keerulistest olukordadest sirge seljaga läbi tulnud. Ja võib-olla kõige väärtuslikum oskus, mille ülikool mulle kaasa andis, on tahe ja võime uusi asju kiiresti omandada.

Millised on olnud teie senise tööalase karjääri suurimad ettevõtmised?

Rahvusvahelised ja mahukad energia projektid. Need on suured jaamad, mis luuakse inseneritarkuse, kaasaegse tehnoloogia ning põhjalikult läbiviidud ehitus- ja käivitusprotsesside koostöös.

Kui ühes tiimis on koos Põhjamaade tippspetsialistid, tekib unikaalne õpikeskkond ehk inseneeria kõige põnevam osa. Iga detail on määrav, alates ventiilist kuni juhtloogikani, sest kogu süsteem peab töötama tervikuna. Lõpptulemuseks on energiasüsteem, mis mõjutab ühe piirkonna varustuskindlust ja töötab sageli aastakümneid.

Kas ja kuidas täna ülikooli ja ülikoolikaaslastega ühendust hoiate?

Insenerivaldkonnas hoiavad paljud sidet just erialaliitude ja nende korraldatud ürituste kaudu. Ka LinkedIn on omamoodi virtuaalne kokkutulek. On tore näha, kuidas inimestest, kellega koos loengutes istusin, on saanud peainsenerid, tehasejuhid või õppejõud erinevates maailma nurkades.

Kuidas tajute oma töös inseneride põuda?

Inseneride põud on tajutav, eriti kui jutt käib kogenud vaneminseneridest. Nendeks saadakse aastatega ning neid ei ole võimalik lihtsalt “värvata”, neid tuleb väga teadlikult kasvatada. Igal suvel võtame praktikante just selle mõttega, et leida säravate ideedega noori, kes sobiksid meie tiimi või täiendaksid seda mõne uue oskusega.

Energia valdkond on üsna spetsiifiline, mistõttu alustavad paljud ülikooli kõrvalt ning suure osa vajalikest teadmistest koolitame välja kohapeal. See on ajamahukas, aga väga väärtuslik investeering, sest just nii saame kasvatada uusi Eesti tippspetsialiste.

Mida te tudengitele õpetate?

Kui tudengi teoreetiline baas on tugev, anname talle praktilisi ülesandeid nagu joonestamine, protsesside arvutamine, objektidel süsteemide kaardistamine ning osalemine projekti koosolekutel ja aruteludes. Nii saavad nad oma teadmisi kohe päriselus rakendada.

Kui teooria on nõrgem, loome teistsugused väljakutsed, mis aitavad vundamenti tugevdada. Liigume samm-sammult, selgitame põhimõtted lahti ja ehitame sealt edasi, et tudeng saaks enesekindlalt järgmise taseme ülesannete juurde liikuda.

Mida tänastele tudengitele kindlasti ülikoolis peaks õpetama?

Ülikooliharidus võiks olla nagu inseneri ellujäämispakett ehk tervik, mis annab nii mõtlemise kui tööriistad. Tudeng peaks siit kaasa saama oskuse rääkida inseneri keelt ning mõista põhimõtteid, loogikat ja süsteeme, millele tehnilised lahendused toetuvad.

Samal ajal peaks ülikool aitama kokku koguda ka isikliku raudvara, milleks oleks arvutusmudelid, meetodid, tüüpülesanded ja praktilised võtted, mis hiljem tööl aega säästavad ja aitavad vältida ratta järjekordset leiutamist.

Lisaks võiks loengutes palju rohkem analüüsida ebaõnnestunud inseneeria juhtumeid: miks midagi valesti läks, milline oli tegelik põhjus, ja milliseid õppetunde sealt kaasa võtta.

Milline võiks olla TalTechi roll Eesti ehitusvaldkonnas tulevikus?

TalTechi roll võiks tulevikus olla toimida ehitusvaldkonna “raskete küsimuste keskuse” või inseneride tugipunktina. Erasektor lahendab küll süsteeme heade tavade, standardite ja programmide abil, kuid keerukamate nähtuste, näiteks mittelineaarse voolamise puhul jääb praktika ja rusikareeglitest sageli väheks.

Just siin olekski TalTechi teaduslikust kompetentsist suur abi. Oleks väga väärtuslik, kui ülikool pakuks teenust, kuhu insenerid saavad keerulisemate probleemidega pöörduda. Omamoodi professionaalne infoliin, kus leitakse konkreetse valdkonna ekspert ja saab kiirelt asjatundlikku nõu. Sellisest toetusest tunneb insener täna tõesti puudust.

Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, vilistlased ja teadlased loovad lahendusi, mis viivad edasi nii Eestit kui ka maailma. Reaalsed teadmised loovad reaalseid lahendusi. Vastuvõtt Tallinna Tehnikaülikooli on avatud 6. juuli keskpäevani: taltech.ee/reaalne.

Artikkel ilmus esmakordselt portaalis Ehitusleht.ee 17.03.2026