Tänased tegemised töises ja ühiskondlikus plaanis?

Olen Ensto Enseki tootmisjuht, Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi (ESTIS) esinaine. Eraelus olen abikaasa ja kahe lapse ema.

Kas ja kuidas oled vilistlasena ülikooliga seotud?

Olen oma valdkonna üks tipptegija ja eestkõneleja: juhin Eesti Soojustehnikainseneride Seltsi, mis ühendab energiatehnoloogia, soojusenergeetika ja soojustehnika valdkonna insenere ja teadureid ning õppeasutuste õppejõude ja üliõpilasi. Meie selts on ka soojusenergeetikainseneride kutse andja. Üheks oluliseks tegevuseks selles rollis pean noorte kaasamist. Tänapäeval on humanitaarained sageli noore esimene valik, sest reaalainete puhul kardetakse nende keerukust. Seetõttu panustasime 2017. aastal TalTechi soojusenergeetika õppekava uuendamisse ja vaatasime üle ained, mis võiksid noori rohkem huvitada.

Oma kogemusest tean, et järjekindluse ja tööga jõuab sihile. Kindlasti julgustan noori proovima põnevaid energeetikavaldkonna ameteid, sest kui huvi on, siis pole seal hullu midagi. Tänapäeval tuleb noored ise üles leida ja neile eriala selgitada, sest sageli ei vaata ka võimekamad tudengid keerukamate ametite poole, sest neist ei saada hästi aru. Meie selts pakub nii noortele kui ka kogemustega soojusenergeetikutele võimalusi osaleda huvitavatel loengutel ning külastada energeetikaobjekte Eestis ja mujalgi Euroopas.

Olen ka TalTechi mehhanotehnika programminõukoja liige.

Räägi üks meelde jäänud hetk või lugu ülikooliajast.

Lugusid oli palju, aga kasutan võimalust ja avaldan tänusõnad õpetajatele, kes panustasid minu arengusse. Eriti tugevad olid reaalained, samas oma väga hea eesti keele oskuse omandasin just Virumaa Kolledžis ja tänan selle eest tollast eesti keele õpetajat Jaanika Korstent.

Mida oled elus saavutanud tänu sellele, et käisid just selles ülikoolis?

Kaks kõrgharidust, kiire õppimisvõime, võimekuse kiiresti analüüsida infot, otsustusvõime, suure võime eesmärkideni jõuda, sihikindluse.

Mis Sust oleks saanud, kui sa poleks Virumaa Kolledžis õppinud?

Pärast gümnaasiumi oli kindel plaan minna majandust õppima, kuid Tallinna Tehnikaülikooli konkurss oli väga tihe ja ma ei osutunud valituks, nii asusin õppima Virumaa Kolledžisse. Valisin tehnika õppesuuna ja edaspidi läksin energeetikat õppima.

Kui ma ei oleks astunud Virumaa Kolledžisse, siis järgmine samm olnuks Tallinna Transpordikool, kuid vanemad suunasid pigem Virumaa Kolledžisse ja selle järel Tallinna Tehnikaülikooli. Soovin oma kogemuse põhjal panna noortele südamele, et kui üks asi ei õnnestu, tasub proovida midagi muud ja tulemus võib olla üllatav.

Ütle üks mõte, kuidas teha ülikool veelgi inspireerivamaks õppekohaks, kui mingeid ressursipiiranguid ei oleks.

Noorte eriala juurde meelitamisel ja sinna jäämisel on oluline roll õpetajatel. Kui noored inimesed saavad õppides teooriale lisaks ka praktilisi kogemusi, on palju lihtsam õppida. Inimesed pühenduvad erialale, kui nad saavad seda oma kätega proovida. Tunnid peavad olema noorte jaoks huvitavad ja piisavalt atraktiivsed. Soovitan kaasata tehnikaerialadesse rohkem naisi. Näiteks, soojusenergeetika ei tähenda juba ammu üksnes katlamajas töötamist ja valdkonna juurde jõuab järjest enam naisi: meie erialal on täna juba ligi 20% töötajatest naised. Võib-olla tundub, et naised ei ole tehnikaga sina peal, kuid leian, et füüsikas ja matemaatikas on nad meestega kindlalt konkurentsis. Naiste eeliseks on sageli see, et nad mõtlevad ja süvenevad teemadesse rohkem kui mehed.

Ütle üks põhjus, miks peaks Virumaa Kolledžisse õppima tulema.

Kompetentsed õpetajad, selge ja läbipaistev õppimiskorraldus, hubane koduülikool. 

• Artikkel ilmus maikuu Mente et Manus. Sirvi kogu ajakirja siin või loe artikleid ükshaaval.