Epp Joala | Fotod: Karl-Kristjan Nigesen

Lõpetasid 2010. aastal TalTechis tootearenduse ja tootmistehnika eriala. Kuidas jõudsid lennundusvaldkonda?

Kosmose- ja lennundustööstus köitsid mind juba lapsena. Eestis kosmosetehnoloogiaid minu unistuste vormis ei õpetatud, kõige ligilähedasemaks oli Lennuakadeemia lennundustehnika ja õhusõiduki hoolduse õppekava. 2007. aastal alustasin tööd Magnetic MROs lennundustehnikuna, sealt jõudsin tegevjuhi tasemele.

Täna moodustab Magneticu käibest 99% lennukite hooldus. Kuigi see on väga vajalik ja vastutusrikas, on see siiski olemasoleva ja kellegi teise toodetu korrashoidmine. Nii enda kui ka ettevõtte tuleviku vaates on mul alati olnud soov ja visioon teha ära midagi suuremat – tahan siseneda lennunduse tootmise sektorisse. Tootmisega saab midagi muuta, teha asju paremini ja efektiivsemaks ning konservatiivset sektorit, nagu lennundus praegu on, natuke ka raputada. Just sel põhjusel otsustasin, et harin end ka tootmise poole pealt. Nii jõudsin õpingutega Tallinna Tehnikaülikooli. Täna olemegi ettevõttes astunud juba konkreetseid samme tootmise suunas.

Magnetic MRO sai hiljuti parima praktikakoha tunnustuse. Mida noortele pakute?

Praktikabaasina kasvada ja areneda on olnud meie teadlik samm ja tegutseme selle nimel, et praktikandil oleks siin põnev ja et teda koheldaks hästi. Kahjuks jääb talentide meelitamine lennundusse Eestis tihti valdkonna kehva maine taha. Tegelikult on lennundus ülimalt atraktiivne ja nii isiklikus kui ka maailma mastaabis kõrget lisandväärtust andev tööstusharu.

Magneticust sirgunud noored insenerid motiveerivad ka mind. Näha, kuidas meie noored spetsialistid lendavad iga päev piltlikult öeldes ümber maailma ja teevad mitmemiljonilisi otsuseid, on äärmiselt rahuldustpakkuv.

Magneticu grupis töötab täna ligi 600 inimest ja igapäevaselt toimetab meie juures umbes 40 praktikanti Eesti, Läti, Soome ja Rootsi ülikoolidest. Seni on valdav osa praktikante lennundusega seotud kavadelt, kuid üha rohkem oleme neid valdkondi laiendanud ja vabalt võiks TalTech olla meile oluliseks partneriks, kellega rohkem koostööd teha.

2017. aastal aastal saite nii aasta ettevõtte kui ka aasta eksportööri tiitli. Millega need enda hinnangul ära teenisite?

Enamasti kolivad Eesti suurettevõtete peakontorid koos omanikuvahetusega siit ära. Magnetic on selles osas ainulaadne – meie peakontor asub endiselt Eestis, seda ka peale Hiina ettevõttele müümist paar aastat tagasi. Samuti on meil võimalik ise otsustada, millistesse riikidesse siseneda, milline peaks olema meie bränd jpm.

Tiitli võitmise hetkel oli meil koostöö rohkem kui 50 riigiga üle maailma ja ma ei tea ühtegi teist Eesti ettevõtet, kes nii julgelt oma haaret laiendaks. Näiteks, kui nägime, et Aasia turg on jõudsalt kasvamas, otsustasime avada kontori Malaisias. Kolm kuud hiljem oli see tehtud. Meil polnud selleks vaja kellegi kooskõlastust ega kinnitust. Sama lugu oli Aafrikaga.

Eesti mõttes on meie haare suur, maailma lennundussektoris oleme aga piisavalt väikesed, et ka ühe telefonikõnega tehing ära teha. Traditsioonilises äris on see üsna erakordne, keerasime selle pea peale.

Mil moel koroona põhjustatud majanduskriis teieni jõudis ja mida ette võtsite, et sellega toime tulla?

Kui märtsi teises pooles hakkasid riigid oma piire kinni panema, oli selge, et meie valdkonnas hakkavad asjad muutuma. Siin pean tänama Saksamaa valitsust, kes andis oma riigi ettevõtetele juba varakult infot ja suuniseid tegutsemiseks. Meieni jõudis see info meie Hollandi haru kaudu.

Olime valmis, et lennukid jäävad septembrini seisma, ning võtsime kohe väga agressiivse positsiooni. Märtsi lõpus vähendasin tagasiulatuvalt juhatuse liikmete palkasid, kuu hiljem kärpisime töötajate palkasid. Koondasime umbes 20% töötajatest. See andis meile tugeva positsiooni ning täna ei pea me mõtlema, kuidas ellu jääda, vaid kuidas kriisist võitjana välja tulla.

Ometi ei ole teie angaarid tühjad, töö käib täie hooga.

See on hea tähelepanek, kuid ei tasu end lasta sellest vaatepildist petta. Tõsi on, et jaanuari-veebruarini on meie angaarid broneeritud. Praegu tegeleme väga palju liisingufirmade lennukitega, et neid ette valmistada uutele omanikele üleandmiseks. Samas moodustab lennukihooldus meie tegevusest ainult 22%. Varuosade müük on aga täielikult seiskunud. Tuleb leida uusi võimalusi ja kohti, millega ettevõtet tegevuses hoida.

Lennuhooldussektor on väga reguleeritud ning seal midagi katsetada ja muuta eriti ei saa. Kuid palju innovaatilist lähenemist saab sisse tuua teistes valdkondades – lennukite disain, tootmine jne. See on suunamuutus, mida oleme teinud ja proovime Magneticus ka üha rohkem uuenduslikke võimalusi rakendada.

Kuidas hindate lennundusvaldkonna paari järgmise aasta arenguid? Kas ja mis muutub?

Muutus on juba toimunud. Lennundushooldusturu käive on kukkunud 78 miljardit 50-le, seega ligi 36% lihtsalt haihtus. Heade prognooside järgi taastub detsembriks käive 80% ulatuses ja kriisieelsele tasemele jõuame 2022. aastaks.

Magnetic MRO jaoks on selles olukorras meeletuid võimalusi, sest võrreldes teiste sama valdkonna ettevõtetega oleme üsna väikesed ja väljavaated suuna muutmiseks on lihtsamad. Suurtootjad tegelevad praegu riskide maandamise ja tarneahelate hajutamise võimaluste otsimisega, otsitakse uusi tootjaid. Ajal kui suurtootjad on hädas, saame meie pakkuda alternatiive. Võime olla uhked, et meil on Airbusiga leping juba alla kirjutatud.

Rääkisid, et keerasid traditsioonilise äri pea peale. Millised on Sinu juhtimispõhimõtted?

Kuigi ma olen noor, olen siiski tohutu distsipliiniarmastaja. Maailma edukaimad ettevõtted ei ole täna enam sellised, kus töötajaid hellitatakse tasuta toidu, joogi, sohvade ja mängukonsoolidega. Maailma väärtuslikeim ettevõte Amazon kombineerib distsipliini tänapäevaste väärtuste ja tõekspidamistega, nagu less is more printsiip, võimalus avaldada oma arvamust, kaasa rääkida protsesside ja toodete parendamiseks jne. Amazoni asutaja Jeff Bezos on öelnud, et inimesel peab jääma tunne, et oma primaarsete vajaduste eest peab ta ise võitlema. Magneticus proovin samu printsiipe rakendada. Oleme noortele selgeks teinud, et see on koht, kus me töötame, aga meil on ka lõbus, ning see on koht, kust sa saad ilmselt parima CV.

Mida endaga kaasa võtsid õpingutest TalTechis? Kas ülikool valmistas sind ka ettevõtte juhtimiseks ette?

Ülikool andis mulle meeletult palju. Olen arvamusel, et koolis pead olema justkui svamm, saadud teadmised enda sisse imama ja võtma ülikoolist maksimumi. TalTechist sain need teadmised, mida mul on vaja klientidega suhtlemisel. Ei ole ju mõeldav, et räägin kliendiga tootmisest ega tea sellest ise midagi.

Aga sain TalTechist ka väga praktilisi, rakendatavaid ja innovaatilisi teadmisi. Heaks näiteks on 3D-printimine. Nägin seda koolis ja olime üks esimesi hooldusettevõtteid, kes selle kasutusele võttis. Nüüd, kui lennukil on mõni plastikdetail katki, saame selle kohapeal 3D-printida, ilma et peaksime varuosa mitu kuud tarnijalt ootama. Töö on kiirem ja efektiivsem, seejuures kvaliteeti langetamata.

Samamoodi 3D-prillid ja liitreaalsus: koolis nägin ja võtsime kohe töösse. Selle abil saame klientidele näidata, milline võiks olla üks või teine disainilahendus.

Millist nõu annaksid ülikooli esimesel kursusel õppivale iseendale?

Neela alla oma ego. See saab olema sinu suurim takistus. Väga oluline on ümbritseda end tarkade inimestega ning sellega kompenseerida enda teadmiste puudujäägid. Oma arvamus peab olema, aga tuleb lasta ka teistel rääkida.