Sinu tänased tegemised töises ja ühiskondlikus plaanis?

Olen Ettevõtluskõrgkoolis Mainor organisatsioonikäitumise lektor ja juhendan TalTechis personali­juhtimise alaseid magistritöid. Ettevõtluses tegutsen superviisori ja coach’i ning psühholoog-nõustajana: koolitan ja nõustan vaimse heaolu, tervisedenduse, keeruliste töösuhete ja meeskonnatöö teemadel. Lisaks osalen Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühingu ning töö- ja organisatsioonipsühholoogide liidu tegevustes, hoian end kursis loovteraapiate ühingu tegemistega ning kirjutan ja toimetan artikleid ajakirjale Personalipraktik.

Püüan oma tegevustes ühendada mitut õpitud eriala ja ametit – psühholoogiat ja psühhoteraapiaid, ärikorraldust ja personalijuhtimist, täiskasvanute koolitamist ja tervisedendust. Mitme valdkonna piirialadel tegutsemine annab tõuke uudsete võimaluste märkamiseks.

Kas ja kuidas oled vilistlasena ülikooliga seotud?

Tehnikaülikooli tulin tagasi 2008. aastal personalijuhtimise ja tööpsühholoogia lektoriks. Juhendan magistritöid, olen majandusteaduskonna programminõukoja liige. Personalijuhtimise lõputööde kaitsmiskomisjoni liikmena aitan välja valida ja artikliks toimetada magistritööd, mis on sobivad avaldamiseks ajakirjas Personalipraktik. Aeg-ajalt esinen ka külalislektorina töönõustamise teemadel.

Kahe peamise eriala, psühholoogia ja ärikorralduse esindajana püüan nii õppejõu ja koolitaja rollis kui ka programminõukoja liikmena hea seista majandus- ja sotsiaalteaduste ühisosa ja sotsiaalpsühholoogia uute valdkondade käsitlemise eest juhtimises, personalitöös ja organisatsioonikäitumises.

Räägi üks meelde jäänud hetk või lugu ülikooliajast.

Tulin Tehnikaülikooli küpses keskeas nagu klubisse – tarkade inimeste kogukonda huvitavatel teemadel arutlema. Kraad ja karjäär olid teisejärgulised. Tahtsin aru saada, kuidas tajuvad majanduse valdkonna inimesed ümbritsevat kui tervikut. Finantsanalüüsi kursuselt on jäänud meelde tookord ülevana tundunud lause „rahal on tulevikuväärtus“. Kasutan seda tänaseni erinevates kontekstides. Selle aine eksamiks valmistusime 5–6-liikmelise grupiga õhtuti üksteise juures külas käies. See sõprus on jäänud kestma ning meist said sõbrad kogu eluks, kellega arutame üksteise töö ja huvidega seotud arenguid ja trende samal moel nagu tegime seda kunagi üheskoos õppides.

Juhtimise konsulteerimise loenguid andsid õppejõud Vello Rääk ja Jaak Leimann. Ühes tunnis kõneles Vello Rääk mahukast, kallist ja olulisest konsultatsioonilepingust. Tundsin ära ettevõtte, kus sel ajal töötasin, ja küsisin, kas tegemist on ehitusettevõttega. Õppejõud üllatus korraks, et juhtumi kirjelduses olnud info järgi organisatsiooni ära tundsin, kuid vastas nutikalt: „ei kinnita ega lükka ümber“. Olen sellest edasi arendanud juhtmõtte „nii see kui teine sobib “, mis aitab meeles pidada laiemat pilti kui üksikjuhtum.

Mida oled elus saavutanud tänu sellele, et käisid just selles ülikoolis?

Jõudsin Tehnikaülikooli veerand sajandit pärast esimese ülikooli lõpetamist Peterburis, kuhu läksin Eestist suunamisega ja kust sain psühholoogi diplomi spetsialiseerumisega sotsiaal- ja meditsiinipsühholoogiale (praeguse nimetusega töö- ja kliinilisele psühholoogiale). Kui 90-ndatel hakkas elu Eestimaal tormiliselt muutuma, siis uueneva hariduseta tundus võimatu kiirelt teisenevas majanduses orienteeruda ja tulemuslikult tegutseda. Sellest ka valik majandusteaduskonna kasuks. Küllap oli Tehnikaülikoolis õppimisest ka otsene kasu minu karjäärile: vahetasin sel perioodil koolitusjuhi koha mainekas taristuettevõttes Tallinna Sadam personalijuhi ametikoha vastu väärikas ehitusettevõttes Eesti Ehitus (praegune Nodecon).

Majandusteaduskonnale tol ajal mainet toonud Üksvärava-Leimanni koolkond andis võimaluse näha laiemat väärtuspõhist tervikvaadet ühiskonnale. Seosed organisatsioonide tegevust mõjutavate poliitiliste, geograafiliste, sotsiaalsete ja õiguslike tegurite vahel said nähtavamaks. Arenes arusaamine majandusprotsessidest, ettevõtlusest, turundusest, rahavoogudest – ikka nii, nagu õppekavas oli lubatud. Omandasin majandusliku kirjaoskuse: saan aru numbrites edastatud majandussõnumitest ja nende loogikast. Oskan näha arvudesse peidetud protsesse ja muutusi. Numbrid kõnelevad nüüd minuga ja ehk isegi armastavad mind omal moel. Olen õppinud austama ka suurte numbrite (big data) keelt. Ja veel üks väike, kuid oluline nüanss: suudan olla võrdväärne väitluspartner oma ettevõtlusprofessorist abikaasale ja ettevõtjast pojale.

Mis Sinust oleks saanud, kui Sa poleks õppinud Tallinna Tehnikaülikoolis?

Küllap oleksin jäänud psühholoogiks-humanitaariks ja sidunud oma esmase ameti näiteks lavastamise või lugude jutustamisega. Näitlemine ja lavastamine on olnud kunagine unistus, mis pole küll otseselt teoks saanud, kuid millest pärit analoogiaid kasutan supervisioonides ja kogemuskoolitustel. Koolitaja või grupiga töötav superviisor on justkui stsenarist, näitleja ja lavastaja korraga: ta „kirjutab stsenaariumi“ ehk valib välja, mida osalejatele edastada või mida nendega koos arutada; esitab oma stsenaariumit ja esineb publikule, samas suunab teisi osalejaid nagu lavastaja, jäädes ise tagaplaanile.

Ütle üks mõte, kuidas TalTechi veelgi ägedamaks ülikooliks teha, kui mingeid ressursipiiranguid ei oleks.

Rohkem projekte ja ristfunktsionaalsed töögruppe erialade ja valdkondade piirialadel, millest tärkavad uued ideed. Ka sellised, mis ei nõua ülearu palju rahalisi ressursse, sest tehakse ära huvist ja entusiasmist ning milleks vajalikud vahendid hangitakse samadele omadustele toetudes. Vähem halba ja rohkem head bürokraatiat, mis annab vabaduse teha nii nagu nõutud, kuid siiski ka natuke teisiti ja isemoodi. Pisivead dokumenteerimisel ja rahanumbrite sendi täpsuseni arvestamine, arvutamine ja kontrollimine võiks olla tunduvalt vähem oluline kui protsessi kulgemise sujuvaks korraldamine, otsingurõõm ja üksteisest hoolimine ning toekad tulemused. Vähem samu asju veidi paremini, rohkem ootamatult uusi ja teistsuguseid vaatenurki, tegevusi ja lahendusi, eriti sotsiaalteadustes ja majanduses, kus teadus- ja tõenduspõhisus toetub enamasti mitte tõsistele tõendamistele, vaid pigem tugevatele kokkulepetele ning võrgustiku võimalustele ja võimsusele.

Tunnustan õppejõude, kes aktsepteerivad ajalehti, blogisid ja Youtube’i nagu hüppelauda teadustekstide juurde. Senisest enam peaks lubama ja innustama tudengeid kasutama ka mitteteaduslikke allikaid, sest need peegeldavad unistusi, vajadusi ja kartusi, milledega tuleb niikuinii tegema hakata. Neist võib avastada uudseid ootamatud vaatenurki, mis valmistavad ette pinnase tõsisemateks uuringuteks. Loovus tärkab teatavasti ettevalmistatud pinnases ja seda ei peaks rangetesse raamidesse surumisega kidumisele kallutama.

Põhjused, miks peaks just TalTechi õppima tulema?

TalTech aitab treenida reaalsusele tuginevat ratsionaalset mõtlemist. See on kool, kus on võimalik heas seltskonnas olulised asjad läbi arutada ning nende teostamist analüüsida. Kirjaoskus majanduse vallas on igas ametis oluline. Ülikool annab kaasa loogilise ja loova mõtlemise, kriitilis-võrdleva analüüsi ning infoallikate usaldusväärsuse hindamise oskused, aga ka terviku taju majandusega seotud valdkondades orienteerumiseks.