Virgo on EMEE ehk Euroopa muusika ekspordi organisatsioonide võrgustiku uuringute koordinaator, lisaks tegeleb Eesti muusikavaldkonna andmepiltide koostamise, autoriõiguse alase õppematerjali koostamisega. Ta on andnud külalisloenguid muusikapoliitika teemadel ning õpib ka Erasmuse ülikooli ajaloo, kultuuri ja kommunikatsiooniinstituudi doktorantuuris. „Olen lootusetu generalist,“ ütleb Virgo, keda huvitavad ka igasugu teised erialad. Tervise hoiab ta korras igapäevase jalutuskäiguga koera Pontuga ning kerge joogapraktikaga. 

Oled tugevalt seotud loomemajanduse, muusika ekspordi ning vastava erialaliiduga. Miks valisid ülikoolis õppimiseks avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni eriala? 

Minu taust läheb veel kaugemale muusika rüppe – veel viis aastat tagasi võis mind leida lavalt, kitarr kaelas. Huvi valdkonna edendamise vastu sai alguse muusikaharidusest. Õpetasin, siis arendasin õppekavu ning lõpuks katsusin Eesti rütmimuusika haridust  laiemalt edendada läbi erialaühingu asutamise.  

Kui 2014. aastal Music Estonia etteotsa asusin, puutusin juba väga otseselt kokku kultuuri- ja loomemajanduse poliitikatega. Püüdsin mõista, millistele laiematele eesmärkidele me kaasa aitame, kes neid seab ja millest lähtuvalt. See osutus keeruliseks, vastuoluliseks, huvitavaks, isegi filosoofiliseks pähkliks. Samal ajal olin sattunud lugema Mariana Mazzucato raamatuid, leidsin tee heterogeensete majandusteaduslike mõttesuundadeni ja leidsin, et kõik need huvid ristuvad Nurkse Instituudis. Olin väga-väga rõõmus, et mind vastu võeti! 

Mis on Sinu jaoks õppekavalt saadavad kõige olulisemad teadmised, mida oma töösse soovid üle kanda?  

Ka väga üldised poliitikateaduslikud mõtisklused demokraatia olemusest võivad suunata, kuidas püüan lahendada meie võrgustiku koordineerimisega seotud praktilisi väljakutseid. Näiteks poliitikakujundamise protsessi lahti mõtestamine.  

Mõistan paremini, miks on naiivne nõuda järske ja radikaalseid muutusi mõnes valdkonnas, mis on juba aastakümneid rattaid pidi rööpas. Ning kui mitmekihiline ja -osaline on teekond, mida üks idee peab läbima, et jõuda kõigile osapooltele sobivas vormis õigel ajal õige otsustaja lauale.  

Üks minu jaoks eriliselt põnev teema on kollektiivne teadmusloome võrgustikes ja organisatsioonides ning kuidas seda juhtida või soodustada. Sain praegustest õpingutest head otsad kätte ja kavatsen üht-teist praktikas katsetada, kuna EMEE alustab kolmeaastast võrgustiku võimekuse arendamise Euroopa projekti.  

Miks on avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni eriala oluline ka neile, kes avalikus sektoris ei tööta? 

Kõik, kes püüavad avaliku sektoriga koos töötada – mõjutada poliitikate kujundamist, selgitada oma valdkonna või kogukonna muresid või potentsiaali – peavad teadma, kuidas avalik sektor töötab. Oma töös olen hakanud paremini mõistma, kuidas poliitikakujundamise mõjutamine lihtsalt ei vii sihile, kui puudub arusaam, kellel on tegelikult huvi, voli ja võimekus sind aidata. See ei tähenda, et ei peaks avalikkuses lärmi tegema – peab ikka, sest see võib osutuda toimivaks mõjuvahendiks, et saada laua taha. Aga edasi peab olema ka võimekus oskuslikult koostatud ettepanekuid esitada.  

Mis on kõige meeldejäävam õppeaine TalTechis?  

Enamus õppeaineid pakkusid nii mõndagi huvitavat ja pidin ka kõvasti pingutama, et ennast piisavalt sisse lugeda. Mul oli au õppida grupis, kus teiste seas oli kogenud avaliku sektori juhte ja spetsialiste. Enim pakkusid õppeained, kus saime palju arutada. Õppisin kaasõpilastelt sageli sama palju kui õppejõududelt, just aruteludes panime teoreetilised lähtekohad praktilisse konteksti. Leno Saarniidu sissejuhatused poliitikakujundamise teooriatesse, Ringa Raudla metodoloogia ja Erkki Karo innovatsioonipoliitika fookus on jäänud meelde.  

Kuidas rikastas Sinu õpinguid vahetusüliõpilase kogemus KU Leuvenis? 

Leuvenis oli põnev, kuigi palju toimus paraku video vahendusel. Kõige huvitavamad ainekursused olid ehk Euroopa integratsiooni majanduslikud aspektid prof Filip Abrahamiga ja see, kui korraldasime oma tudengigrupiga seminaripäeva Euroopa digimaksu idee teemadel, kuhu saime kõnelema ELi maksupoliitika üksuse juhi Reinhard Biebeli.  

Üks lõbus tõik, mida sa enne sel erialal õppimist ei teadnud. 

Üldiselt on tunne, et vähemasti avaliku halduse lõikes ei teadnud ma enne õppimist üldse mitte midagi.  

Avaliku sektori juhtimise ja innovatsiooni magistriõpe keskendub Eesti arengut järgmisel kümnendil enim mõjutavatele suurtele küsimustele: kuidas tagada, et Eesti jääb püsima ja riik suudab üha vähemate ressurssidega teha üha olulisemad asju üha paremini? Ja kuidas saab Eesti sugune väike rahvusriik panustada suurte üleilmsete megatrendidega – kliimasoojenemine, migratsioon, digitaliseerimine jne – kaasnevate väljakutsete lahendamisse? Koostööl põhinev juhtimine ja sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni eestvedamine on täna rahvusvaheliselt ja nii avalikus kui erasektoris enim hinnatud juhtimiskompetentsid, millele magistriõppes keskendumegi. Tutvu õppekavaga: taltech.ee/avaliku-sektori-juhtimine-ja-innovatsioon